Kihnu Jõnnu teekond kodusaarele…

Mõned päevad tagasi kirjutasime Kihnu Jõnnu teekonnast kodusaarele. Kuni 1992. aasta juulikuuni oli Jõnn maetud Taani väikese Oksby küla kalmistule. Internet on imeline – leidsime video just sellestsamast Oksby kirikust ja kalmistust. Videos vilksatab paar korda Kihnu Jõnnu mälestusmärk, mille kihnlased panid püsti Oksby küla elanikele tänutäheks ning tähistamaks kohta, kuhu oli maetud Kihnu saare kuulsaim metskapten. Nagu videolt näha, siis taanlased hoolitsevad mälestusmärgi eest tänini.


Ja veel üks video kohast, mille ranniku lähedal Jõnnu laev “Rock-City” põhja läks.

Tallinna Merepäevad

Täna algasid Tallinna Merepäevad. Uhkusega anname teada, et ka Kihnu saare merepärand on mitmel moel esindatud.
Eesti Ajalooliste Laevade Seltsi telgis on kõigil võimalus meisterdada endale päris oma Kihnu kivilaev.
Laupäeval kõlab suurel merelaulude galakontserdil lausa kaks Kihnu saarelt pärit merelugu – Mere pidu ja Kihnu neiu. Laulud kõlavad uues ja huvitavas seades, muide lood on välja valitud rahvahääletuse tulemusena ja lõppkontserdile pääses ainult 12 laulu.
Ja see pole veel kõik – merepäevade raames toimub ka Merefilmide Festival, mille programmi on valitud ka meie “Kihnu Kivilaeva Lugu”. Meie filmi näeb laupäeval Kultuurikatlas kell 16.30.
Kes pealinnas, leidke siis merepäevadelt killuke Kihnut üles!
Loome meeleolu:

Toimetamine Jõujaamas

Jõujaamas käib toimetamine! Soling “Birgit” hakkab veevalmis saama, kirkkovene saab tõrvakorda, kivilaeva komplektid valmivad…

 

Kihnu Jõnnu teekond kodusaarele

1992. aasta juulikuus jõudis Kihnu saare legendaarseima metskapteni Enn Uuetoa (1848 – 1913) ehk Kihnu Jõnnu põrm Taanist kodusaarele.
…nüüd veeretasid eestlased autokäru Kihnus tehtud kirstude ja Pärnus raiutud kiviga haudade juurde.Lihtsaid kirste nähes vallandus pealtvaatajailt pettumusohe, ju oodati esinduslikke sarkasid, aga meie mehed seletasid asja ära – tegemist on Kihnu matusekombega, kus kõik inimesed surma ees võrdsed.
Järgmiseks hommikuks olid taanlased säilmed kirstudesse pannud, haud oli piinlikult korda tehtud ja mälestuskivi paigas. Kivi avamisel kõneles Kihnu mees Johannes Leas, kõneles Oksby kirikunõukogu esimees Peder Hansen. Siis kandsid eestlased ja taanlased üheskoos kirstud kirikusse. Kirikus katsid eestlased sargad meie rahvuslippudega, taanlased panid nende peale oliivipuuokstest pärjad ja algas
meie Emmanuel Kirsi ning nende Gunnar B Kodali läbiviidud jumalateenistus. Kui see läbi, alustasid Jõnn jaKarl oma pikka koduteed. Ülesõidul Taanist Rootsi ehk Helsingörist Helsingborgi oli sarkadel kaks lippu – nii Eesti kui Taani oma, loomulikult filmiti, loomulikult seisis kogu liiklus, kui VIPid läksid. Rootsi toll tahtis kirste lahti teha, kuid lõpuks siiski loobus. Pärnust viidi kahe meremehe
säilmed laevaga „Kajak” Kihnu. Kirikust viidi Eesti ja Taani riigilippudega kaetud sargad Kihnu kalmistule. Surnuaial, peavärava kõrval, olid poolde lipuvardasse tõmmatud Taanija Eesti lipud. (Henn Laik.Mõnda huvitavat Jõnnu kojutulekust//Pärnu Postimees.-29. Juuli.-1992).

 

Merepäästejuhtum

Täna lõuna paiku saime väljakutse merevalvekeskuselt, Kihnust umbes 10 meremiili kaugusel olid mootoriprobleemid tekkinud mootorpaadil viie inimesega pardal. Alus triivis, tuul u. 12 meetrit, laine kõrgus ligi 2 meetrit. Sõitsime kohale ja pukseerisime aluse Jaagupi sadamasse, kus sissesõitu juhatasid noored Häädemeeste kolleegid. Kõigil oli hea meel, et kindel maapind jälle jalge all.

Purjetajate “laulupidu”

Purjetajate “laulupidu”. Muhu Väina regatt 2016. Kihnu sadamasse mahub palju häid purjetajaid, hetkel 110 purjekat.

MuhuVain

Seltsi asju Meremuuseumis!

Meie trükiseid ja kivilaeva meisterdamise komplekti on tänasest võimalik endale hankida ka Lennusadama muuseumipoest!
Loome ja hoiame merekultuuri!Meremuuseum

Mihkel Mäes 115 !

16.02.2016 möödub 115 aastat Kihnu saare laeva- ja paadimeistri Mihkel Mäese sünnist.

Sündides sai perekonnanimeks Laasen, 1936. aastal valis endale ja perele uueks perekonnanimeks Mäes. Mihkel elas Rootsikülas väikese mäekünka külje all Mäese talus ja soovis uues perekonnanimeks samuti võtta nime Mäese, see variant aga vallaametnikele niiväga ei meeldinud. Lõpuks jõuti kokkuleppele ja Mäese talus hakkas elama perekond Mäes.
Mihkel oli osavate kätega puusepp, kes sai väga hästi hakkama nii laevade kui paatide ehitamisega. Paate ehitas ta tellimise peale. Ise võtnud männipuud metsast maha, saeveskis saetud lauad valmis ja koduõues ehitanud paadi valmis. Kodus oli tal ka väike saekaater, kus sai väiksemaid puutöid teha – riidekappe, kummuteid, veimevakakirste jne. Samuti oli ta ka Kihnu rahvamaja ehituse üks eestvedajatest.
Paar päeva tagasi anti meile teada, et saare peal on veel vähemalt üks Mihkel Mäese ehitatud paat alles. Meil on selle üle väga hea meel ja katsume seda vääriliselt hoida.
Mihkel Mäes oli osanikuks väikesel Kihnu kivilaeval “Ööbik”. 1944. aastal uputati “Ööbik” Kihnu sadamasse, et pääseda pealesunnitud Rootsi sõidust. 1930ndatel veeti “Ööbikuga” Kihnust Kakra säärelt kruusa Pärnusse, selle tööga oli tehtud ka rekord – ühe suvega veeti 54 laevatäit kruusa.
Ei olnud olemas sellist tööd, mida Mihkel ei mõistnud – pillide remontimisest ahjude-pliitide ehitamiseni. Tellimustöid oli palju, tihtilugu oli pikk järjekord ees. Enne jõule olid Mihkli käed külarahva pillide remontimisega tööd täis.
Mihkel Mäes oli ka üks Kihnu saare hinnatumatest viiulimängijatest, teda kutsuti alati pulma pilli mängima. Kodus seisnud tema viiul kõrgel kapi otsas ja laupäeva õhtul peale sauna võtnud Mihkel viiuli kätte ja mänginud toredaid viise, samuti pühade ajal kostnud tagakambrist alati mõnusat ja kaasakiskuvat muusikat. Tema viiulimängust on säilinud mitmeid lindistusi.
Plaanime meistrihärrast sel aastal veelgi juttu teha.

Maes

Kihnu kooli merenduspäev

Käisime Kihnu kooli merenduspäeval. Oli väga tore! Esimene ülesanne oli õpilastel pöörata end näoga mere poole – kõik said aru, et tahtsime neid ninapidi vedada, tegu on ju saarega – igalpool on meri!
Piltidel on Kihnu kooli 1.-6.klass.
Külastus toimus merekultuuriaasta üle-Eestilise haridusprogrammi “Näoga mere poole” raames.

Ilmaolud Munalaiu sadamas

Munalaiu sadama hetkeilma on nüüd võimalik ka reaalajas vaadata: Munalaiu ilmajaam

Fotod