Heal laeval on ikka mitu nime…

Kihnlastele ja ka suurele osale mandrirahvale tuttav Kihnu liinilaev “Liisi” on taas teinud läbi nimemuutuse.

Laev alustas teenistust 1972 “Nesøy” nime kandes, sõites kuni 2003 aastani Norras, 2004 aastal tõid  kaptenid Arvo Saare ja Jaanus Jürivete laeva Bergenist AS Kihnu Veeteedele  Eestisse ja laev hakkas kandma nime “Liisi” – Kihnu Jõnnu pruudi nime järgi.

Kapten Arvo Saare tegi ka viimase liinisõidu “Liisi”-ga Kihnust Pärnusse 2015 aasta sügisel ja sealt alates on laev seisnud Pärnu sadamas.

Praegu seisab laev kesklinna kai ääres ja kannab nime “Lights of the sea”  ja kodusadamaks Kingstown Kariibidel – tundub, et nüüd on laev omanikku ja ühtlasi ka nime vahetanud.

Ilmselt ootab laeva ees pikem merereis üle karvase mere…

Laeva ajalugu lühidalt:

– 1972 ehitatud Norras, nimeks “Nesøy

– 4-sil. Wichmanni diisel, 485kW

– kiirus 11 sõlme, 200 reisijat, 18 autot

– 2004 toodi Eestisse, nimeks sai “Liisi”

– 2004-2015 sõitis Kihnu-Pärnu vahel- reisijaid 150, autosid 17

– 2017 laeva nimi “Lights of the sea”, St Vincent Grenadines, kodusadam  Kingstown, Kariibidel

Veidike särtsu merepäevadele!

Eesti eri sadamates on suvel toimumas erinevaid merepäevi, siin üks väike idee publiku lõbustamiseks:

 

Ühed tulevad, teised lähevad…

Kui rändlinnud ja kevad tulevad, siis EVA-316 ja jää lähevad….

Jäämurdmishooaeg sai läbi ja nii murdja kui murtav on minemas…

Mayday. Mayday. Mayday

Täna avati Lennusadamas pidulikult merepäästeteemaline näitus “Mayday. Mayday. Mayday.”
Ühes teiste Eestimaa vabatahtlikega, on pildil ka kamp Kihnu Merepääste Seltsi vabatahtlikke merepäästjaid, kes on just saabunud päästeparvest helikopterisse vintsimise õppuselt.
Elusuuruses eksponaatidega käed-külge näitus Lennusadamas avab ukse merepääste põnevasse maailma, tutvustades mereohutuse reegleid, merepääste tehnikat ning nende meeste ja naiste lugusid, kes sinu päästmiseks oma eluga riskivad.
http://meremuuseum.ee/lennusadam/muuseum/tulemas/

Vee alt või vee pealt…

Veeteede amet kutsub kõiki piiluma vetesügavustesse. Vaata videot, mis on tehtud Eesti mereala ja sisevete põhjareljeefist:

Vaata ka videot laevavrakkidest.

hüdrograaf Vladimir Karpin pakub teile vaatamiseks põnevaid videoid laevavrakkidest Läänemeres. Meremõõdistustel kogutud sonariandmetest on tehtud vrakkide 3D mudelid. Sügavused on toodud erinevate värvidega, mille võti on sügavusskaalal.
Vaadata on järgmised vrakid:
Dago, uppus 1915 Osmusaare lähedal;
Vega, uppus 2016 Hiiumaa lähedal;
Myrtle, Briti miinitraaler, mis hukkus miinile sõites Saaremaa lähistel 1919;
Krimulda, Läti aurik, sõitis miinile otsa 1941 Hiiumaa lähedal;
Tundmatu laeva vrakk, Liivi lahe põhjaosas;
RS-5271 Jastreb, uppus 1973 Saaremaa lähedal;
Aid, vrakk on identifitseeritud kui 1863. aastal tugeva tormi ajal Hiiumaa lähistel uppunud Inglise prikk.
Vaata vrakkide andmeid ka hüdrograafia infosüsteemist HIS https://his.vta.ee:8443/HIS/Avalik…
Ja ajalooliste vrakkide kirjeldusi vaata Muinsuskaitseameti vrakiregistrist: http://register.muinas.ee/public.php?menuID=wreckregistry

 

“Altärä” Kihnu sadamahoones

Nüüd on hea põhjus varem sadamasse “Virvele” vastu tulla!
Kihnu kivilaeva “Altärä” mudel leidis tänasest ajutise kodu Kihnu sadama hoones, kuhu ta jääb kevadeni, et siis rõõmsalt tagasi päriskoju -jõujaama purjetada.

Merekultuuriaasta lõpugala

29. detsembril 2016 toimus merekultuuriaasta pidulik lõpugala ning laste ja noorte kultuuriaasta avamine! Saime meiegi sellest toredusest osa. Fotod: Aron Urb

147 aastat tagasi…

Täna, 147 aastat tagasi, sündis Kihnu saare kuulsaim laevameister Enn Vahkel.
Elu lõpul, kui ta 1953.aastal suri, olevat ta tahtnud oma koduõue suure kivi külge oma portree paigutada. Tuletagu seepärast vähemalt see väike looke suurt meistrit taas meelde.
Enn Vahkel sündis 01. jaanuaril 1870. aastal Kihnu Linakülas ehitustöölise ja Häädemeestel laevu ehitamas käinud erusoldati pojana. Juba 16aastaselt hakkas Enn laevu ehitamas käima ja pani seal nähtut nii hoolega kõrva taha, et oli võimeline 18 aastaselt iseseisvalt laevu ehitama. Oma neli esimest laeva ehitas ta ilma plaanideta.
Kihnus veestati 26 Vahkeli ehitatud laeva. Üldse ehitas ta 69 alust, seega ülejäänud 43 laeva ehituspaigad olid piki Liivi lahe rannikut, Ruhnus ja isegi Saaremaal, kus omal oli laevameistreid jalaga segada. Tartus käis ta praame ehitamas ja paljude aluste remontimist juhtimas. Suurim Vahkeli ehitatud purjekas oli 100 jala pikkune Kaupo Uulus.
Oma viimase laeva ehitas meister 1940. aastal oma koduõues üksinda, tõstetöödel aitas teda vaid abikaasa Reet. See oli ühtlasi viimane Kihnus ehitatud kahesüllane laev Linnu.
Hiljem sai meister laevaehituse tarkusi ja saladusi vaid teistele jagada. Nii käis tema juures neid kirja panemas Aadu Hint ja kasutas märkmeid oma ”Tuulise ranna“ kirjutamisel.
Nagu ühel meelel kirjeldavad kõik ajakirjanikud, kuidas Vahkelil oli lakapealne täis laevade poolmudeleid, mida ta sealt tõi alla näitamiseks ja iga mudeli juurde selle ehitusloo jutustas.
Uhkust tundis ta sellegi üle, et tema laevade mudeleid oli Tallinnasse meremuuseumi jõudnud.
(Pildil: Purjelaev “Linnu” ehitamine, vasakul meistrihärra Enn Vahkel)

Meremeeste jõulupuu…

Meremeeste jõulupuu valmistati kõigest, mis laevas üle jäi – puutükkidest ja köiejuppidest ning kaunistati kõikvõimaliku kättejuhtuvaga. Nii sattusid jõulupuule konservikarbid ja õngekonksudki…
Jõlusat jõuluaega ning pärituult purjõdõssõ!

Mis me tegime aastal 2016 ?

Kihnu Leht küsis meie käest, mida olulist tõi meie jaoks käesolev 2016. aasta. Aasta algul otsustasime võtta merekultuuriaastast kõik, mis võtta annab, et ikka kihnlaste merepärand saaks vääriliselt märgatud.
Merekultuuriaasta tõi meile tohutult palju tööd ja mitmeid magamata öid, aga kõige sellega kaasnes palju-palju ilusaid hetki. Mõnikord kulges tee üle kivide ja kändude, aga seda enam nautisime lõpptulemust.
Kevadel Rannaretke ajal saime valmis Kihnu kivilaeva “Altärä” mudeli, mis nüüd jõujaamas aukohal seisab.
Tänu Kihnu kultuuriprogrammile õnnestus meil teleekraanile tuua maailma esimene kihnukeelne multifilm – Kihnu kivilaeva lugu. Seda lugu ei oleks sündinud ilma toredate inimeste abita.
Jõujaama juurde rajasime kõikide meresõitjate auks Kihnu Nordi tee.
TTÜ Eesti Mereakadeemia rändava haridusprogrammi raames jõudsime me mitmesse kooli ja lasteaeda, hinnanguliselt 500 Eestimaa last sai meie käest meremehetarkusi. Küll oli tore lastelt peale tunni lõppu kuulda, et nemad tahavad tulevikus kindlasti meremeheks saada.
Aitasime ka kihnlaste merepärandil Talgulugude CD-plaadile jõuda.
Tore on näha, et rahvale läheb pisikese Kihnu saare merepärand ja selle levitamine korda, seda näitab ka nõudlus meie tulevase laevameistri harjutuskomplektide järele – suve jooksul voolisime valmis mitusada purjekat. Nüüd on olukord sealmaal, et meie männikoore varud on otsas.
Kõik meie traditsioonilised üritused said loomulikult ka läbi viidud. Kevadisel talgupäeval panime mere äärde püsti kaks veeohutuse stendi. Muinastulede Öö lõke säras juba seitsmendat aastat jõujaama juures augustikuu viimase laupäeva õhtul. Palju merelisi üritusi sai samuti läbi käidud.
Kadrilaupäeval sai meie töö väärilise tasu, suure üllatusena kuulutati meid Pärnumaa Aasta Vabaühenduseks.
Ütleme suur-suur aitäh kõigile, kes olid Merekultuuriaastal meiega! Südamest tänud kõigile abistajatele, pillimeestele, meremeestele – teieta ei oleks me seda kõike suutnud!
Lehvitame Merekultuuriaastale!

Fotod