Kihnu Jõnn 162

Mälestäme Uiõda Jõnnu, kelle sündmisest müedüb tänä 162 aastad.
Siikohtõs tuõmõgi ää Jaan Laose mälestusõd, sasjad Theodor Saar ond kirja pand.
Jaan  Laos siis riägib:
“Kõegõ esimene oli tämä mies, kissi kundõrbandi viina akkas tuõma.
Mitte üks Kihnu mies ei tiäss, kus Miemel ond. Siis oln Laosõ vana Juri nind Uiõda Jõnn (Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnn), kaks siokõst turakad. Pidän nõu, et lähme salapiiritust tuõma. Aga kumpki ei tiä, kus ond. Siis kahengõst akkasid nõu pidämä. Muhulasõ käest kuuln, et Miemlist suab. Noh, ning nämäd said siis kogo selle muhulasõga.
Läin kui Liibuni (Liepaja), siis nõu otsõs. Liibust kuuln, et lähvad viina tuõma. Ning mõistus ei võta kindi, kus Saksamua ond. Omitõ läksid nad oma kangõ käega katsma uut tied. Äkest küsüma kurssi vana eede käest kus ond Saksamua. Vana eit näutäs käegä: “Ikka siäl liäne puõl!”

Jõlma kuõlitamatta mies oli, oma targa piäga, mitte kusagil kuõlis ei käüss. Julgõ mies oli. Aga sie ei põlõ õigõ, mis nad tämäst kirjutavad. Tämä ei olõss kuri mies. Aruta iä mies oli. Aga mitte pilgakõ: Kihnu Jõnn! Kihnu Jõnn!

Jõnn riäkis miolõ, et tämä võtaks Umba Tiiu naesõks, et mis mia arva. Vana ütles, et: “Nüüd mia tie viimse reesi. Nüüd akka rahulikult eläma, võta naesõ ning.”
Kust ma aasta numbri kindi võta? Mia viisi vaesõ iäga Jõnnu üle. Inimest ei kannass, lodjaga viisi üle. Meie viisime ta üle, sie Mad’li, mis Matu Tanilil ond, oli kua.
Jõnn oli raskõ mies, iä mädä. Nda kui kõrva astub, sajab sisse.
Saemõ Manõja üle. Ütles: “Jumal tänätüd, saemõ üle.” Mia ütlesi: “Ei põlõ! Üks lahe viel.”
Saemõ üle. Ning Jõnn ütles, kui ta koo tulõb, siis võtab naesõ. Läks ning jäi. Englismal, mis selle madaliku nimi oli, Rostas või. Lae ei mõestass rooli ning viis sjõnna siäre piäle. Jõnn sjõdus oma masti külge. Ning viis täma kere randa.
Siis võttis ühe Kihnu mehe, arimata mehe tüürmanniks. Poesinolk, Tohvri Mihkel oli tüürmanniks. Jõnn käüs Ameirikus ää ning siält ta sai jõrmsa kuulsusõ. Ise olõss kua õpitud mies mitte. Sekstanti ta ei tunnõss.

Laevameistrite auad talvõks kordõs…

Tänä oli sie pää, kus käüsime surnuaidõs ning tegime meite suarõ laevameistrite auad talvõks korda. Riisime lehed ning ogad ää ning panimõ kuusõoksad piäle. Nüüd ond nämäd kua talvõ tulõkuks valmis.

Süütäsime audõ piäl küünläd ning olõmõ nendele kangõtõlõ miestele ette tänulikud, et meitele sioksõ varandusõ ond pärändän.

Pildi piäl Mäese Mihkel, kissi ehitäs valmis mjõtu laeva ning lugõmata arvu pisemi puaeta.

Tohvri Eedi mälestusõd…

Olõmõ uurmisjärjegä jõudn jälle Ruõtsi. Siäl eläb Tohvri Eedi, kissi riäkis meitele oma isa laevõst ning sellest sügüsest, kui nende pere ülemere Ruõtsi oli sunnitud põgõnõma. Mindud pissikse puadiga koos ema, isa ning õdõdõga – kogo oln puatis 32 enge. Eedi oln 7 aastanõ. Kihnu jäid maha paelud sugulasõd ning majapidämine Tohvril. Viimati käün nämäd Kihnus kodokohta uatamõs 2000. aasta.


Eedi isa oli Toomas Vesik (1899-1985), kissi oma eluaegõs riäkis pojale jutta Kihnu purjulaevõst ning oma seiklustõrohkõtõst meresõitõst. Kahjuks ei olõss tämäl meitele piltä nendest aegõst, aga uvitavat juttu saemõ ulga. Lisaks kõikõlõ ond nüüd mereseltsi valdusõs kua Toomas Vesiku meremehe tienistuskiri, sasi vällä antud 22.mail 1925.aasta Pärnu meremiestekodo puõlt.
Siält raamatust võemõ lugõda, miokõstõ laevõ piäl Tohvri Toomas sõitis ning mis amõtit pidäs. Nao näiteks 15. mail 1930 andis purjulae „Velli“ otsad Pärnu sadamas, reesi piäl kõegõ kaugõm koht oli Liibavi, tahakohe Pärnu jõuti allõs novembrikuus. Selle laeva piäl oli Toomas kipriks.
Purjulae „Velli“ oli üks suurõmasi kihnlastõ laevu. 1936.aasta aprillis müüs laevaomanik Vesik laeva hiidlastõlõ. Kuuldavasti makstud selle purjulaeva iest 5000 krooni.
Kua „Võitja“, „Clara“, „Anna“ ning „Hemland“ olid nied laevad, kus Tohvri Toomas osanikuks oli.
„Võitja“ oli sumplae, sasjaga vieti eluskalu Kihnust Saksamualõ ning Ruõtsi. Sie oli juba matoorlae.
„Clara“ oli Rootsist ostõtud matoorlae. 25. oktoobri 1935. aasta jäi alus Balti meress tugõva torma käde, kaotas Saksamua randõs ankrud ning läks Liibavi ligidäl randa. Mieskond piäses, aga lae jäi.
„Hemland“ oli sie lae, sasi 25. septembri 1944. aasta jõudis õnnõlikult põgõnikõga Rootsimualõ. Laosa uskmata ond sie, et pardal oli 386 inimest, aga ju oli jõrm jäädä siia naa suur.
Oma tänäse jutu lõpõtamõ Tohvri Toomasõ isa Juri, kissi oli kua kangõ laevamies oln, sepistet laoluga: „Kui Puõtsi mehed magavad ahjõ piäl,siis Kihnu mehed ronivad raadõ piäl!“

“Mirva” mootorivahetus

Orisselja Raimo kirjutab meile, et laeval “Mirva”, millel ta sõidab, purunes septembri keskpaigas peamasinal keps. Laev oli sel hetkel Taani väinades, koormaks tuliuued laevamootorid…

Laev veeti puksiiride sabas  Landskronasse, kus uuriti lähemalt, mis ja miks juhtus – süüdlaseks oli metalliväsimus ning masin otsustati välja vahetada.  Vana masina demonteerimiseks kulus pea kolm nädalat – trümmi ehitati spetsiaalsed relsid, mida mööda mootor välja veeti. Nüüd on kohale jõudnud ka uue mootori jupid – masina kokkupanekuks ja seadistamiseks kulub jälle nädalaid – esimene start ja käiguproov peaks olema 26.novembril.

Piltidelt on näha kuidas vana, katkist mootorit välja võetakse ja selle juppe ning uue mootori koostamist:

 

Vasak-ja parempoolne lest

 

Pildil on vasak- ja parempoolse lesta näidised. Ülemine on  parempoolne merilest ja alumine on vasakpoolne lest. Merilest on sileda nahaga ja kenade täppidega,  alumine külg valge, lest on krobelise nahaga ja allküljel on sageli täpid.

Järgnevalt veidi lestakala iseloomustust.

Kunagi, Kalevipoja-eelses Läänemeres, olla kõik kalad olnud nagu korralikud kalad ikka – ujunud teised vabalt mööda merd ringi, kuniks Kalevipojal tulnud tahtmine kive merre pilduma hakata. Teab, kas tahtis kange mehepoeg lutsu visata või harjutas niisama musklijõudu, aga kivimürakaid ta loopis.  Ei pannud mees tähelegi, et kaladele otse pähe, kuniks vetevana pahaseks sai ja kiviloopija vahuste lainetega kaldale kupatas.

Kui näkineiud pihtasaanud kalad kivide alt lahti päästsid, selgus, et kivimürakad oli vaesed kalad laiaks litsunud.  Suurest hirmust, et lugu jälle ei korduks, jäidki need laiaks litsutud kalad merepõhja lähedale elama ja said omale nimeks LEST.

Oli ta nüüd nii või polnud, aga need selgmiselt kokku surutud kehaga kalakesed elavad meie meres arvukalt ka tänapäeval. Nende silmad asuvad alati tumedamal kehapoolel, harilikult paremal küljel, kuid esineb ka nn vasakpoolseid lesti, nii umbes 1/3 kõigist meie lestadest on vasakpoolsed. Seega jagunevad lestakalad laias laastus parempoolseteks ja vasakpoolseteks.

 

Kuidas teada saada, kas lest on parempoolne või vasakpoolne?

Aga võtke see kala ja asetage silmadega pool ülespidi nii, et teie poole jääb kõht ja ülespoole kalakese selg. Ja nüüd vaadake, kummale poole jääb kala pea. Kui paremale, on lest parempoolne, kui aga vasakule, siis vasakpoolne. Nii lihtne see ongi!

Heli Shpilev, ihtüoloog.

 

 

Merereis “Kulkuril”


2. novembril täpselt kell 9.00 lahkusime Pärnu sadamast Keskkonnainspektsiooni kaatril Kulkuri poolepäevasele ekspeditsioonile. Ilm oli udune, õhk niiske, vesi aga peegelsile.
Jahtklubi kai ääres hakkas silma üks poollääbakil kaater. Kuuldavasti sai ta hiljem lootsikaatri ahtrilainet tunda ning sukeldus üleni. Muuli vahel mere poole sättides tundsime seda Pärnu kandi kuulsat lainet meiegi.
Mereseltsis on juba pikemat aega haudutud plaane alustada regulaarset keskkonnaseiret Kihnu väinas ja ümbritseval merealal. Esimesele seirereisile koostöös Keskkonnainspektsiooni Pärnu osakonna ja Pärnu Looduse- jaTehnikamajaga suundusimegi. KKI töötajad Heino Afanasjev ja Dora Kukk veetsid merel oma tavapärast tööpäeva kontrollides kalureid ja kalapüügivahendite kasutamist, kuid abistasid usinalt ka veeproovide kogumisel. Remargina olgu märgitud, et mõlemad neist on ka EV poolt akrediteeritud proovivõtjad. Samuti avara maailmanägemisega ja huviga ümbritseva vastu.
Kogusime Kihnu väina neljast punktist, vee-, planktoni- ja põhjaproovid,mõõtsime vee läbipaistvust Secchi kettaga ning sondiga kogu veesamba ulatuses hapniku-, hägususe-, soolsuse-, temperatuuri- jne. näitajad. Kogutud planktoniproovidest avastati sinivetika Aphanizomenon massilineareng e.- õitsemine Kihnu-Munalaiu-Tõstamaa lahe vahelisel merealal.
Kapten Heino, kes omaaegse kuulsa uurimislaeva “Kiir” kaptenina paljusid teadlasi näinud ja ise veeuuringutes osalenud, rääkis sõidu ajal põnevaid lugusid – pärit nii Liivi lahelt kui ka Angoolast.
Eedi Lelov Pärnu Loodus- ja Tehnikamajast koos kahe noorteaduri – Tormi Ahmanni ja Raiko Tomsoniga – vaatlesid ning arvasid kokku linde ning hülgeid. Alljärgnevalt Eedi Lelovi kokkuvõte reisust:

Sõitsime ca 45 meremiili. Tagasi sadamasse saabusime kell 14.00.Hülgeid nägime kolmes erinevas kohas. Täpsed kohtamispaiga koordinaadid on kaatri logiraamatus.

Kohatud linnuliigid:

1. Kühmnokk-luik 5 (3 Kakra sääre juures ja
2 Liu sadama lähedal)2. Sinikael-part 2 lennul mere kohal
3. Aul ca 700
4.Mustvaeras 1 emaslind
5. Tõmmuvaeras ca 750 neist ca 500 Manija ja Sorgu vahelisel alal
6.Sõtkas 400
7.Rohukoskel 4
8.Jääkoskel 2
9.Järvekaur 2 + 1 määramata kaur
10.Tuttpütt 1
11. Kormoran 16 (Kakra säär, Hanilaiu Kihnu poolne ots)
12.Naerukajakas 30
13.Kalakajakas 40
14.Hõbekajakas 100
15.Merikajakas 15
16.Hallvares 1 lennul üle väina Kihnu poolt Manija suunas.
Tore retk oli.
Mereselts ühineb omalt poolt Eedi Lelovi arvamusega. Oli tõesti tore päev,üsna uskumatu tegelikult, et merel kees selline elu. Kahju, et ei näinud ühtki pikkade vuntsidega Vigrit meile lehvitamas, olid vaid hallhülged kalameeste võrke valvamas.

P.S. Vorstivõileival on merel hoopis teine maitse.

Veeuuringutel

Täna hommikul, udu varjus, väljus veeuuringutele KKI kaater “Kulkuri”. Linde ja hülgeid vaatlevad ning veeuuringuid teostavad KKI, Kihnu Mere Seltsi ja Pärnu Lotemaja esindajad.

Tänasel ekspeditsioonil võetud planktoniproovidest avastati ulatuslik sinivetika Aphanizomenon massiline areng e.- õitsemine- Kihnu- Munalaiu-Tõstamaa lahe vahelisel merealal. Pildil on skaneeritud sinivetikate kimbud, mis koosnevad sadadest ja tuhandetest peentest niidikestest. Vetikad on heas seisundis, kimbud on tugevad ja kompaktsed. Tassi läbimõõt on 9 cm.

Õitsemise lõpufaasis koonduvad kimbukesed rohkem veepinnale, hakkavad lagunema ning tuul võib nad randa kanda, siis moodustavad nad rannale ilusaid erksiniseid kujundeid, nagu ühes varasemas teates näidatud.

Fotod