Luõtus ülgekütmiseks

Niäärikuus, kui külm oli vali,
angõtas kõik Riia meri.
Siis tulid kogo külätaadid,
õuõmehed, armsad naabrid.
Nämäd aasid juttu ülge iäst
ning kiitsid Kihnu küttidest…
Sedäsi laulsid Kihnu mehed jõuluaal. Vana-aastaõhta akati ülgeseltsä kogo panõma: tulistati läbi küündläliegi märki ning tehti muid kuenssa, et püügilt suurõ saagiga tahakohe tulla.19. ning 20. sajandi esimesel puõlõl oli ülgepüük Kihnus põhilinõ elätusallikas. Ruhnu mehed oln kihnlastõ piäle kadõdad suurtõ ülgesaakõ päräst ning ütlen, et kihnlastõl ollõ peredes sellepäräst naapaelu lapsi, et nämäd seüe tuõrõst ülgeliha.
1970. aastatõl võeti ülged looduskaitsõ alla. Kihnu Vallavalitsus ning Kihnu Kultuuriruum taotlõvad Kihnu küttele allülge laskmisluba juba pitkemät aega. Eilsed ajaleheartiklid juba andvad luõtust, et pitk tüe sel teemal akkab varssi vilja kandma:
http://www.epl.ee/artikkel/582382
http://www.parnupostimees.ee/?id=304402