Tohvri Eedi mälestusõd…

Olõmõ uurmisjärjegä jõudn jälle Ruõtsi. Siäl eläb Tohvri Eedi, kissi riäkis meitele oma isa laevõst ning sellest sügüsest, kui nende pere ülemere Ruõtsi oli sunnitud põgõnõma. Mindud pissikse puadiga koos ema, isa ning õdõdõga – kogo oln puatis 32 enge. Eedi oln 7 aastanõ. Kihnu jäid maha paelud sugulasõd ning majapidämine Tohvril. Viimati käün nämäd Kihnus kodokohta uatamõs 2000. aasta.


Eedi isa oli Toomas Vesik (1899-1985), kissi oma eluaegõs riäkis pojale jutta Kihnu purjulaevõst ning oma seiklustõrohkõtõst meresõitõst. Kahjuks ei olõss tämäl meitele piltä nendest aegõst, aga uvitavat juttu saemõ ulga. Lisaks kõikõlõ ond nüüd mereseltsi valdusõs kua Toomas Vesiku meremehe tienistuskiri, sasi vällä antud 22.mail 1925.aasta Pärnu meremiestekodo puõlt.
Siält raamatust võemõ lugõda, miokõstõ laevõ piäl Tohvri Toomas sõitis ning mis amõtit pidäs. Nao näiteks 15. mail 1930 andis purjulae „Velli“ otsad Pärnu sadamas, reesi piäl kõegõ kaugõm koht oli Liibavi, tahakohe Pärnu jõuti allõs novembrikuus. Selle laeva piäl oli Toomas kipriks.
Purjulae „Velli“ oli üks suurõmasi kihnlastõ laevu. 1936.aasta aprillis müüs laevaomanik Vesik laeva hiidlastõlõ. Kuuldavasti makstud selle purjulaeva iest 5000 krooni.
Kua „Võitja“, „Clara“, „Anna“ ning „Hemland“ olid nied laevad, kus Tohvri Toomas osanikuks oli.
„Võitja“ oli sumplae, sasjaga vieti eluskalu Kihnust Saksamualõ ning Ruõtsi. Sie oli juba matoorlae.
„Clara“ oli Rootsist ostõtud matoorlae. 25. oktoobri 1935. aasta jäi alus Balti meress tugõva torma käde, kaotas Saksamua randõs ankrud ning läks Liibavi ligidäl randa. Mieskond piäses, aga lae jäi.
„Hemland“ oli sie lae, sasi 25. septembri 1944. aasta jõudis õnnõlikult põgõnikõga Rootsimualõ. Laosa uskmata ond sie, et pardal oli 386 inimest, aga ju oli jõrm jäädä siia naa suur.
Oma tänäse jutu lõpõtamõ Tohvri Toomasõ isa Juri, kissi oli kua kangõ laevamies oln, sepistet laoluga: „Kui Puõtsi mehed magavad ahjõ piäl,siis Kihnu mehed ronivad raadõ piäl!“

Fotod