Vasak-ja parempoolne lest

 

Pildil on vasak- ja parempoolse lesta näidised. Ülemine on  parempoolne merilest ja alumine on vasakpoolne lest. Merilest on sileda nahaga ja kenade täppidega,  alumine külg valge, lest on krobelise nahaga ja allküljel on sageli täpid.

Järgnevalt veidi lestakala iseloomustust.

Kunagi, Kalevipoja-eelses Läänemeres, olla kõik kalad olnud nagu korralikud kalad ikka – ujunud teised vabalt mööda merd ringi, kuniks Kalevipojal tulnud tahtmine kive merre pilduma hakata. Teab, kas tahtis kange mehepoeg lutsu visata või harjutas niisama musklijõudu, aga kivimürakaid ta loopis.  Ei pannud mees tähelegi, et kaladele otse pähe, kuniks vetevana pahaseks sai ja kiviloopija vahuste lainetega kaldale kupatas.

Kui näkineiud pihtasaanud kalad kivide alt lahti päästsid, selgus, et kivimürakad oli vaesed kalad laiaks litsunud.  Suurest hirmust, et lugu jälle ei korduks, jäidki need laiaks litsutud kalad merepõhja lähedale elama ja said omale nimeks LEST.

Oli ta nüüd nii või polnud, aga need selgmiselt kokku surutud kehaga kalakesed elavad meie meres arvukalt ka tänapäeval. Nende silmad asuvad alati tumedamal kehapoolel, harilikult paremal küljel, kuid esineb ka nn vasakpoolseid lesti, nii umbes 1/3 kõigist meie lestadest on vasakpoolsed. Seega jagunevad lestakalad laias laastus parempoolseteks ja vasakpoolseteks.

 

Kuidas teada saada, kas lest on parempoolne või vasakpoolne?

Aga võtke see kala ja asetage silmadega pool ülespidi nii, et teie poole jääb kõht ja ülespoole kalakese selg. Ja nüüd vaadake, kummale poole jääb kala pea. Kui paremale, on lest parempoolne, kui aga vasakule, siis vasakpoolne. Nii lihtne see ongi!

Heli Shpilev, ihtüoloog.

 

 

Fotod