Sinivetikad
Igasuvine sinivetikate “õitsemise” aeg Läänemeres on käes.
Selles võib igaüks ise veenduda, vaadates www.boos.org , alajaotusest observations rootslaste SMHI Läänemere vetikaõitsengu operatiivseid andmeid.
Kel aega ja huvi, võib samas veel ringi vaadata, seal on ka igasugust muud huvitavat infot.
Mida see aga meile tähendab?
Vetikaõitseng on Liivi lahe suudme ees ja võib kanduda Liivi lahte, kindlasti tekib ka siin lokaalseid “õitsemiskoldeid”.
Kui vesi on selge ja läbipaistev, siis võib ta puhas olla.
Hägune ja värvunud vesi on kahtlane. Elus vetikad on pigem kergelt vahutava kollaka õlireostuse moodi, tihti peetaksegi vetikate õitsemist õlireostuseks. Alles kaldale heidetud vetikamass muutub ilusaks siniroheliseks massiks.
Meil kõige tavalisema Aphanizomenon flos aquae kimbukesi näeb ka palja silmaga – kui võtta kamaluga vett, siis näeb seal helerohelisi väikseid kriipsukesi, mis koosnevad tegelikult sadadest vetikaniitidest..
Lapsed on kõige tundlikumad ja õrnemad – ärge laske neil mängida kaldaäärses madalas sogases vees, parem on kui nad koos vanematega kaldast natuke kaugemale sügavamasse vette läheksid.
Veest välja tulles tuleb end korralikult ära kuivatada, vahetada ujumisriided.
Jüri Tenson