Kihnu laevanduse viimased päevad

Kõigile lugemiseks ajalehe “Postimees” artikkel aastast 1936. Mõistmaks paremini kihnlaste laevanduse hiilgeaegu ja merepärandit.

Kihnu laevanduse viimased päevad
Välisvete asemel künnavad kihnlased pisikeste kivilaevadega sisevett. Kihnlaste tulevik – kalandus.
Need ajad, mil kihnlaste laevad käisid kaugetel maadel ja meredel ning kihnlaste kui laevnike kuulsus ulatus õigegi kaugele, on möödas ja ajalooks muutumas. Sest kihnlaste kuulus laevandus seisab oma lõpu eel, elab nii ütelda viimaseid päevi, kuna uus Kihnu saare elanike tulevik ehitatakse kalandusele.
Möödunud levandusaegne hiilgus on läbi ja praegu seistakse kuulsa Kihnu laevanduse varemeil. Õieti on need varemedki pisikeseks jäänud, kuna see koosneb kümmekonnast kivilaevast ja viiest suuremast purjekast. Esimesed annavad kokku 150 brutto reg. tonni, teised 250 brutto reg. tonni. Allesjäänud kihnlaste suurem laev “Rein” sõidab üksinda välisvetes, kuna “Alide”, “Manni”, “Neptun” ja “Mika” ajavad läbi kehvade teenistusoludega Eesti rannavetes. Kihnlased on olude sunnil sunnitud oma laevandust likvideerima.
Kihnlaste laevad on vanad purjekad, millised ei suuda võistelda mootor- ja aurulaevadega. Need laevad rakendatakse juba kevadel kiviveo teenistusse ning kivivedu kestab hilissügiseni. Kive veetakse Kihnu rannast ja ka mujalt, peamiselt Pärnu. Omal ajal teenisid Kihnu kivilaevad Riigagi kiviveoga. Riias on küllalt Kihnu kividest sillutatud tänavaid.
Kivilaevad teenivad keskmiselt 50 krooni nädalas. Kolme mehe kohta pole see suine töö sugugi kerge ja tasuv.
Ja paistab, et saatuski on selle poolt, et Kihnus kalandusele siirdutakse. Kui varem meri Kihnu ümber oli võrdlemisi kalavaene, siis ei saa nüüd nuriseda kala väheuse üle. Kalaparved on kogu Kihnu piiranud, eriti mis puutub väärtuslikku eksportkalasse. Päris kenakest sissetulekut annab kihnlastele ka kevadine hülgepüük.
Nagu saatuse trotsiks ehitatakse praegu aga Kihnu saarele sadamat, mida mitmed-mitmed põlved asjata unistasid. Kihnu lõpule lähenev laevandus kannatas selle all ja pidi sadamata läbi ajama – tõusev ja eesseisev kalandus aga saab ajakohase randumisvõimaluse ning kihnlane on sellegi üle rõõmus ja õnnelik.

Alloleval fotol on Kihnu kivilaevastik Pärnu muulide vahel 1920. aastal.

Fotod