Kihnu Jõnnu teekond kodusaarele

1992. aasta juulikuus jõudis Kihnu saare legendaarseima metskapteni Enn Uuetoa (1848 – 1913) ehk Kihnu Jõnnu põrm Taanist kodusaarele.
…nüüd veeretasid eestlased autokäru Kihnus tehtud kirstude ja Pärnus raiutud kiviga haudade juurde.Lihtsaid kirste nähes vallandus pealtvaatajailt pettumusohe, ju oodati esinduslikke sarkasid, aga meie mehed seletasid asja ära – tegemist on Kihnu matusekombega, kus kõik inimesed surma ees võrdsed.
Järgmiseks hommikuks olid taanlased säilmed kirstudesse pannud, haud oli piinlikult korda tehtud ja mälestuskivi paigas. Kivi avamisel kõneles Kihnu mees Johannes Leas, kõneles Oksby kirikunõukogu esimees Peder Hansen. Siis kandsid eestlased ja taanlased üheskoos kirstud kirikusse. Kirikus katsid eestlased sargad meie rahvuslippudega, taanlased panid nende peale oliivipuuokstest pärjad ja algas
meie Emmanuel Kirsi ning nende Gunnar B Kodali läbiviidud jumalateenistus. Kui see läbi, alustasid Jõnn jaKarl oma pikka koduteed. Ülesõidul Taanist Rootsi ehk Helsingörist Helsingborgi oli sarkadel kaks lippu – nii Eesti kui Taani oma, loomulikult filmiti, loomulikult seisis kogu liiklus, kui VIPid läksid. Rootsi toll tahtis kirste lahti teha, kuid lõpuks siiski loobus. Pärnust viidi kahe meremehe
säilmed laevaga „Kajak” Kihnu. Kirikust viidi Eesti ja Taani riigilippudega kaetud sargad Kihnu kalmistule. Surnuaial, peavärava kõrval, olid poolde lipuvardasse tõmmatud Taanija Eesti lipud. (Henn Laik.Mõnda huvitavat Jõnnu kojutulekust//Pärnu Postimees.-29. Juuli.-1992).

 

Fotod