Kihnu sadama ehitus 1938.a.

10.02.1938 ehitati Kihnus niimoodi sadamat.
Foto pärineb Rahvusarhiivi fotode andmebaasist.

Suaru sadama ehitus

Kihnu sadamas on näha muutusi – silma ja vahel ka kiilu riivanud pehkinud sadamaosa on värskendust saamas!

Pärnu sadama hiilgusaja ühe sümboli lõpp

Vaade kesklinna kaile on muutumas – viimane mälestus kaubasadama aegadest on kadumas…

Argo Linnamäe foto:

“Liisi” taas vette..

Janno Vesik on teinud huvitava ülesvõtte sellest, kuidas Pärnu-Kihnu liinil sõitev “Liisi” peale dokkimist taas veterüppe naaseb.

\”Liisi\” tagasi oma tavapärasesse keskkonda…

Hea kalasaak Kihnus!

Torõ artikkel iäst ahunasuagist Kihnus 1938. aasta septembrikuu “Pärnu Päevalehest”.
HEA KALASAAK KIHNUS
Mõne päevaga püüti üle 30000 kg ahvenaid. Neile ei leitud aga Pärnus ostjaid ja kalad soolati sisse.
Kogu tänavune suvi oli Pärnu lahe kalurile saagivaene. Meri oli väga kitsi ega andnud elatamisekski vajalikku sissetulekut. Nüüd, sügise tulekuga, hakkab aga seisukord paranema, mida tõendavad omalt poolt käesoleva nädala alguspäevad Kihnus. Kihnlased on saanud mõne päeva jooksul üle 30000 kg ahvenaid, st. 8000 kg ümber päevas või 300-400 kg paadi kohta. Sellise saagi hulgaga võib enam kui rahul olla. Peale ahvenate said kihnlased neil päevil hästi ka turska.
Rõõmsad kihnlased sõitsisd oma kalapaatidega Pärnu, et siin need rahaks teha, kuid Pärnus tabas neid pettumus. Hinnad olid palju madalamad, kui loodeti. Kihnlastele pakuti 10 senti ahvena kilogrammist, nad nõudsid 13 senti kilogrammist. Seda hinda mitte saades, sõitsid kihnlased ahvenatega saarele tagasi. Ei jää muud üle kui ahvenad sisse soolata, et talvel vilja vastu maal ümber vahetada. Niiviisi loodetakse 13 senti kilogrammist ikkagi kätte saada.
Esimesed sügisräimed
Täna saabus ka Kihnu saarelt Pärnu esimene paaditäis sügisräimi, kuna sügisese räimepüügiga on tehtud juba algust. Sügisesed räimed on eriti rammusad-rasvased ning nende dekaliitrist nõutakse 80 senti.

Kihnu Jõnnu sünni-ja kodukoht

Kihnu Mere Seltsi ja Kihnu muuseumi koostööna sai meie saare kuulsaima kapteni Enn Uuetoa sünni-ja kodukoht veidi kenamaks muudetud.

Muinastulede öö 2013 !

Sel aastal tähistas Kihnu Mere Selts traditsiooniliselt augustikuu viimasel laupäeval toimuvat Muinastulede Ööd terve päev kestvate üritustega. Kuna tänavu on kuulsa Kihnu kapteni – Kihnu Jõnnu 165. sünniaastapäev, siis oleme sel aastal oma tegemised pühendanudki temale.

Alustasime laupäeva hommikul kell 11.00 Kihnu surnuaias Kihnu Jõnnu mälestamisega. Jõnnu viimse puhkepaiga juurde oli kohale tulnud hulk nii kohalikku rahvast kui ka mandri-inimesi.

Peale KMS esindaja sissejuhatust võttis sõnajärje üle preester Viktor Ivask koos kirikukooriga ja viisid läbi mälestusteenistuse.

Mälestusüritusel oli  kohal ka Kihnu Jõnnu ühe tolleaegse madruse poeg.

Kell 13.00 jätkasime päeva KMS kodus – Jõujaamas, kus olid plaanis merejutud ja “Metskapteni” film. Esmalt meenutasime kohaletulnutega Kihnu Jõnnu, seltsi liikme Jana poolt tehtud suure, uhke ja maitsva Jõnnu-tordiga.

Tordisöömise kõrvale alustas esmalt jutu rääkimisega laevakapten Jaanus Jürivete, kes näitas slaide oma kunagistest meresõitudest Aafrika ranniku lähedal kalalaevastikus ning rääkis ka oma praegusest tööst – sõidust erinevatel Kihnu vahet sõitvatel praamidel – “Amalie”, “Jõnn” ja “Liisi” ja ka sõitmisest talvel Kihnu-Munalaiu vahet käival hoopis teistsugusel meresõidukil – hõljukil.

Järgmisena võttis jutujärje üle merekaru Eduard Laos, kes rääkis samuti peamiselt kalapüügist vene kalalaevastikus  Aafrika rannikul, kus korraga oli püügis sadu suuri laevu – mastaabid, mida siin olles ja ise nägemata on isegi raske hoomata. Eduard näitas väga huvitavaid pilte kalapüügist traalidel, püügimeetoditest, kaladest kes traali sattusid – haid, purjekalad, skumbriad, mereangerjad jpt. Lisaks oli ta kaasa võtnud ka käegakatsutavaid asju – saime näha ja katsuda kilpkonna kilpi, merihobust, erinevaid merekarpe ja meritähti. Eduard on ühtlasi ka sama mees, kes kinkis kevadel seltsile oma vana kakuam-paadi “Vana Ann”, millega ta kohalikul merel räime nõudmas käis.

Peale merejutte vaatasime  Kihnu Jõnnu ainetel tehtud mängufilmi “Metskapten” ning huvilised said tutvuda Jõujaamas üles seatud Kihnu Jõnnu-teemalise näitusega.

Õhtu saabudes hakkas kogunema Jõujaama juurde üha enam rahvast – kohale tuli ligikaudu 250 inimest! Alul tundus, et tuule suund ja tugevus ei soosi sel õhtul lõkketegemist ning paigutasime veel viimasel hetkel lõkke ringi teise kohta. Õnneks aga veidi enne lõkkesüütamise aega, vaikis tuul maha ja tuule suund keeras soodsaks, niiet saime  lõkke süüdata. Arvestades, et kehva ilma tõttu ei ole küünalde süütamine lihtne, panime lõkke juurde valmis helendavad neoonpulgad, mida igaüks, kes soovis, sai panna mere äärde, mõeldes neile kes parasjagu merel või kes sinna igaveseks jäänud.

Kell 21.30 võtsid “Tuulelõõtsutajad” üles laulu “Ma märtsikuus läen merele….” ning süütasime lõkke. Võimsalt kõlanud laulu, lõkkepragina ja lõkkevalguse saatel sai iga kohaletulnud olla veidi aega oma mõtetega, seejärel läksime üheskoos kõrval-asuvasse Jõujaama, kus “Tuulelõõtsutajate” saatel käis tants varajaste hommikutundideni.

Aitäh kõigile, kes kohale tulid ja seda kõike nägid. Kes ei saanud seekord tulla – kohtume järgmisel aastal!

Aitäh ka meie toetajatele – Riigikantseleile ja Puhka Kihnus OÜ-le ning kõigile seltsi liikmetele, kes nõu ja jõuga aitasid!

Vaata videot : Muinastulede öö 2013

Fotod