Paadid

Kihnu Mere Seltsil on mitmeid aluseid – nii merekõlbulikke kui ka mitte. Alljärgnevalt saate neist lähemalt lugeda. Kuna Mere Seltsi üks eesmärke on ka talletada ja võimalusel taasehitada endisel ajal Kihnus kasutuses olnud paate, siis on selts võtnud nõuks veel allesolevad vanad paadid paberile joonistada, et hiljem oleks võimalik soovi korral nende järgi uut paati teha.


Lodi

Selle lodja saime omale aprillis – paat on küll ühes tükis, aga merekõlbulik ta enam oma auväärse ea tõttu pole – küll aga on teda hea tahtmise korral võimalik ka sõidukorda teha.

Paadi tegi palju aastaid tagasi valmis Noodi Veeda.

Hetkel ripub paat Jõujaamas laes ja ootab mahajoonistamist.

Lappaja “Lippaja”

Selle lappaja kinkis seltsile Pihlaka Rainer. Paat on üldiselt heas korras, vahetamist ja lappimist vajavad mõned põhja- ja poordilauad. Kevadel tõime ta sadamast jõujaama juurde, kus ta kuivas veidi ja oli inimestele silmailuks. Septembri keskpaiku vedasime ta jõujaama sisse, pöörasime kummuli ning alustasime paadi puhastamise ja mädade laudade eemaldamisega. Selle paadi plaanime veidi ringi ehitada ja purje alla sättida – klassikaliseks lappajaks ta ei jää.

Kirkkovened “Säristäjä” ja “Tormaja”

Kirkkovene on 9m pikk 8 kohaline + roolimees kerge sõudepaat. Kuna tegu on pika paadiga, siis võimaldab rool paadil kergemini manööverdada. Paat on valmistatud veekindlast vineerist, liimitud ning needitud vaskneetidega. Aerud on kuusest, liimpuit labadega. Väljast on paat peitsitud ning lakitud, seest kaetud linaseemneõliga.

Kirkkovenede sõit on üks Soome rahvusspordiala, tavaliselt 12-14 kohaliste paatidega. Nüüd on ka Kihnus võimalik arendada rahvasõudmist – paatide madal süvis võimaldab teha õpi- ja huvireise lähedalasuvatele laidudele, saab teha ka võiduaerutamist. Kihnu Mere Peo ajal aerutasid kaluritevõistkonnad nende paatidega esmakordselt ka võidu.

Plaanis on täiendada peagi paadid ka väikese masti ning abipurjega ning muretseda treilerid nende paremaks transpordiks, et paatidega oleks võimalik minna ka kaugemal toimuvatele üritustele, võistlustele või teha huvireise ka mujal Eesti rannikul.

Paatide nimed selgitati väljasõiduga Sangelaiule – kumb paat enne kohale jõudis, sai nimeks “Tormaja”.

Paadid valmisid Pärnu lahe Partnerluskogu ja Leader Eesti toetusel ja abil.

Sangõvana lodi

Pärast II Maailmasõda asusid Sangelaiul ametisse “linnukuningad”, kes püüdsid seal angerjat ja valvasid, et kaitsealust saart ei külastaks kutsumata võõrad. Sangevana oli kodusaarel Kihnus, aga ka maismaal Tõstamaast kuni Häädemeesteni tuntud kalur, kes elas mäletamata aegadest igast varakevadest kuni sügistormideni Sangelaiul.

Joakim Allik ehk Kaevandu Juku (1885-1963) oli üks esimestest Sangevanadest, kes

noorpõlves oli ka suur tantsu-laulu-ja pillimees.

Hiljaaegu kingiti seltsile kunagise Sangevana, Joakim Alliku pea 60 aastane lodi koos masti ja purjega.

Suured tänud Kaevandu Leilile, kes varemgi on seltsile andnud vanu meretarbeid ning augusti lõpus seltsi taas meeles pidas ja selle väärika paadi meie käsutusse andis.

Paat oli seisnud pikalt väljas lahtise ilma käes, vettinud ning osad lauadki juba irvakil. Tõime paadi ettevaatlikult Jõujaama, kus panime ta esiti kuivama. Nüüd, mõnda aega kuivanuna kannatab teda juba liigutada ja pöörata. Tegemist on huvitava kujuga väikese kerge jullaga, millel kerekuju järgi tunduvad ka head sõiduomadused olevat. Kaerametsa Raino alustaski paadi paberile ülekandmist, järge ootab veel lae alla tõstetud suurem lodi.

Kevadeks plaanib ta selle paadi ka uuesti valmis ehitada ja siis juba ise järgi proovida tema sõiduomadused. Järgmise aasta Kihnu Mere Peol saavad aga kõik soovijad seda paati oma käega katsuda ja soovi korral ka proovisõitu teha.

Fotod