MTÜ Kihnu Mere Selts loodi 2009 aasta kevadel Kihnu saart ning väina puudutava merealase informatsiooni (paadi- ja laevaehitus, kalapüük, merekeskkond) kogumiseks ning talletamiseks, samuti traditsiooniliste käsitööoskuste taaselustamiseks ja edasiandmiseks.
Räimepüügihooaeg pole enam kaugel. Räim on püügikalana meie kandis väga oluline ning eestlase toidulaual on värskel ja silguks soolatud räimel läbi aegade olnud püsikoht. Lisame siinkohal Eesti Kalanduskoja 1939. aasta lendlehel nr. 8 olnud õpetuse “Räime soolamine koduseks majapidamiseks”. Asuge valmistusi tegema: koguge vajalikud maitseained, anumad ja rappimisvahendid. Siinkohal lisaks üks huvitav fakt: teadlaste arvates on räime ülim vanus 19 aastat.
Tulõva sui 19. juulil, kinnitäväd Kihnu sadama kai külge otsad 20 Rootsi lusskuutrit.
Suhtlõsimõ nendegä ning kutsimõ nad merepeole. Kuna aga purjõtajatõl plaanid ammu tehtüd, siis merepeo aegõs me neid ei nää, küll aga nädäl hiljem.
Regati korraldaja Nils ollõ Kihnus juba mjõtmõd korra käün, suatiski meitele pildi Kihnu kaluritõst 1997. aastast. Selle aasta suan nende reesiseltskond Kihnus ette paelu kala seüä!
Tänä avati muuseumis pidulikult Mark Soosaare pildinäitüs Kihnu ljõndõst. Autor ond kümmekonna aasta jooksul pildistän Kihnu suarõstikus elävi ning siit läbirändävi sulõlisi. Kihnu, Manõja, Sorgo ning arvukatõ laidõ piält kogotod ülesvõtõtõlt uatab vasta nii päävä-kui kua pahupuõl. Viimast varianti esindäb kormoranõkoloonia, esimest aga ette aruldasõks jään liike edekohekestmine.
Siädke aga sammud Kihnu muuseumi ning uadakõ, kudas nied nakid, tjõllud ning paelud teesed ljõnnud vällä nääväd.
Meite pildi piäl ond kormoranõ elukoht Sangõlaidus.
Pole teada kaua jäätee mandri ja Kihnu vahel veel kestab, samuti pole teada, millal praam taas käima hakkab. Kuna sel kevadel on seltsil plaanis minna vaatama ka kevadist üleujutust Soomaal ja Emajõe luhtadel, siis tõime igaksjuhuks seltsi kirkkovened üle jää juba mandrile ära – siis pole karta et minek seetõttu ära jääb, et paadid saarel jäävangis.
Kel huvi tulla kirkkovenedega kevade saabumist vaatama – jälgige reklaami siin ja seltsi lehel – katsume võimalikult aegsasti ette hõigata minekust.
Minu isa on, kapten suure laeva peal, kõrgelt sillalt ta kõigil käske jagab sealt... Aga kui ma suureks saan, siis ka minust kapten saab....
Tänäne kirjatükk riägibki meitele laevakaptõnist, kissi jõlma kaugõlõ ond järjegä jõudn.
Lauri Vesik (Tungi Kusti poeg), alustas oma merekarjääri kaubalaevõ piäl ning tienis erinevätes tüürimehe astmõtõs- kõegõpiält erinevätes kaubalaevõs, siis 2 aastat Lindaliinis vanõmtüürimehenä ning piäle selle Hispaanias- kogo 2 aastat ning sellest puõlteist vanõmtüürimehenä ning puõl kaptõnina (muide, samas firmas, kus Raja Martin, aga teeses´ laevõs), mineväst septembrist ond Lauri oma otsaga Omaanis (ligis olõvad riigid Pakistan, Araabia Ühenemiraadid, Iraan, Saudi Araabia, Jeemen), ning ta ond praegu muajõlma kõegõ kiiremä laeva „Shinas“ Kapten (laeval ond kua sõsarlae Hormuz).
Nemäd sõitvad piäljõnna Muscati ning Omaani enklaavis olõva Khasabi vahet. Laeva tippkiiruseks ond mõõdõtud 56,6 sõlme, mis ond 104,8 km/h (võrdlusõks võib ää tõua, et praam Liisi, kiirusõks ond 10 sõlmõ- ühesõnaga ond Liisi 5 korda aeglasõm). Nagu ikka kiirlaevõs, ei põlõ kua nende laevõs kajutisi, laevamieskond eläb kortritõs ning siält käüäd nemäd laevõ piäl tües. Lae ise ond mõeldud reisijäte (208) ning aututõ (56) vädämiseks. Laevamieskond ond rahvusvahelinõ: ohvitserid ond eestläsed, sakslanõ, türkläne, hollandlanõ ning veneläsed, reitingud (madrusõd, motoristid) eestläsed, leedukad, bulgaarlasõd ning tienindäv personal (eestläsed, lätläne, bulgaarlasõd, omaanid). Lauri ütlemise järge suavad nad kõik omavahel iäste ning sõbralikult läbi.
Jõlm ond Omaanis täütsä pala, nt 16.jaanuaril oli sooja 23 kraadi ning suiti olõvat kuni 55 kraadi üle nulli. Merevesi oln jaanuaris sama, mis õhutemperatuur, 23 kraadi, sui minne üle 30ne.
Lauri ütleb, et huvitavat tulõb meremehe tües alatasa ede ning egä kõik sie huvitav põlõ aenult jaeht, vaid et mõnõgi korra ond kua närvi krussi võtn, aga koojõudmine pikält reesilt iästäb kõik, mis oln.
Laeva näeb:
http://www.shipspotting.com/gallery/photo.php?lid=792763
Ehk vastabki tõele ütlemine, et egäs´ sadamas üks eestläne, nimelt trehväs Lauri Omaani piäljõnnõs Muscatis kogõmata kua uhhuduuri jalgratturitõga, kellele ta kua laeva näütäs.
Lugu suab lugõda:
http://uhhuduur.ee/2011/01/26/muscat-hemingwayl-ei-olnud-oigus/ . Lauri oma süda aga valutab selle päräst, et nemäd kirjutasid, et Lauri ond kihnlanõ- temä oli mjõtu korda ütlen, et temä ond Pärnust pärit, aga isa tal kihnlanõ.
Eesti ond pisike, Kihnu viel vähäm, aga kihnuverd meremehi ond jõlmakaudu laiali üsä mjõtu.
Kel nädalavahetuseks mõtteid pole, siis täna õhtul toimub Manijas pidu, tantsuks mängivad Raino ja Janno Kihnu Poistest. Tallinnas aga on käimas Meremess 11-13 märts. Näha on palju paate – päris palju on väljas ka erinevaid alu-paate, hulga merevarustust, kohal on ka Muhu Uisuselts, Tartu Lodjaselts, Kajsamoori rahvalt aga saab väärt mereraamatuid ja mereteemalisi kingitusi osta.
Fotograaf Olev Mihkelmaa pilte talvisest retkest üle jäätee Kihnu.
