Kihnu meremies – Tumapietri Kaido

Mul sõnum toodi taas, mis kaptenilt saabund,
käsk minna on merele nüüd siis.
Mind ootamas meri ja sadamad seal
ning laev, mis on teenind meid aastaid reas,
ning laev, mis on seiland need aastate read.
Esitaja: Kihnu Poisid
Leüdsime merepiält jälle üles ühe Kihnu nuõrõ mehe – Tumapietri Kaido. Tämä tüetäb laevafirmas nimega Spliethoff. Kaido ond lõpõtan Eesti Mereakadeemia ning tämä amõtiks laevõs ond kolmas tüürimies.
Tumapietri Kaidol ond siis meite miestest kõegõ pitkemäd vahetusõd – korraga ollõ tämä laevõs neli kuud järjest ning siis suajõ kaks kuud kodo olla. Meremies selle üle ei nurisõ – ütles kua meitele, et elu ollõ vähämält uvitav ning kunagi ei tiäde kuskohta järgmisena siht võetatõ.
Viimasõ vahetusõ aegõs olid nämäd siis ää käün Indias, Hiinas, Austraalias, Tasmaanias, Uus-Meremaal, Jaapanis – küll ond ikka nuõrõd mehed kangõd – puõl muajõlma juba laevõga läbi sõedõtud!
Kaido laeva nimi ond Emmagracht. Nämäd vädäde siis põhilisõlt raskõtehnikät ning erineväsi konsõntruata. Egäle puõlõ muajõlma, kussõ aga prahti leüde, sjõnna kua nämäd minne.
Ju kuulõmõ tämä tegemistest edekohe viel – Kaido oli egänes nõudus meitele viel riäkmä kui mõnda uvitavat suurõ mere piäl sündüde.
Küll ond iä miel, et sioksi kangõsi laevamehi Kihnumua piäl ond!

Siit suad uuri rohkõm Kaido laevõ kohta.

Jõlmakuarõd!

Uadakõ pilti ning suatõ aimu, kudas entsed Kihnu meremehed jõlmakuaera arvasid. Uvitav olõks tiädä oln küll, kas vahest muaesõmua miestega vaidlusõks kua läks – entsed tuulõsuunad ju terä teistmuõdi kui meie arjun tiädmä:) Kui Kihnu mies käskis laeva lõonat puõlõ kierdä, kussõ siis muaesõmua mies rooli kieris? Kahju küll, et ühtegi riäkijät enäm ei põlõ.

Foto: Reet Laos

Pilt…

Sii viel üks ette jõlus pilt ühe Kihnu meremehe sansukasti kuanõ piält!

Foto: Reet Laos

Mõtlõmõ ulkõs kivilaevalõ nime!

Kaua sii ikka kivilaevast riäki, panõmõnd talõ nime ää. Selleks puhuks ond meitel aga teite kõikõ abi taris. Olgõnd naa iäd ning andkõ meitele tiädä nimesi, miokõ võiks teite arvatõs meite laevalõ kõegõ paramini sündü.
Suatkõ oma mõttõd meite puõlõ e-mailiga aadressilõ:kihnu@kihnumereselts.ee, varssi panõmõ Kihnumua piäle nimekogomisõ kastid kua üles, et ikka kõikõ mõttõd meiteni jõvaks.
Kui meitele kirjutatõ, siis kindlast piäle pakutava laevanime pangõ kirja kua oma nimi. Meitele tasub pakku jõlusi viisakasi nimesi, egäsugu imelikkä ning roppa nimesi me oma laevalõ ei uõta egä panõ kuamtõ.
Nimi võiks ollõ lühüke ning Kihnupäräne.
Sui, kaluritõpäävä aegõs, õikamõ siis uiõ laeva nime maha. Kõegõ parama nime pakkuja suab esimesele laevareesile juurõ tulla ning kindlast suadab tedä mereseltsi rahva eluaanõ tänu!
Nüid ruttu nime mõtlõma!
Et teitel olõks lihtsam, siis sii natukõ juttu, mioksi nimesi entsel aal laevõlõ pandi.

Kihnus ond laevanimede valikul esinen kolm perioodi: kuni aastani 1890, aastad 1891-1914 ning 1920-1944.Esimesel perioodil esines eestipäräsi naestõ (Manni, Kadri, Linda, Mari) ning mieste (Mart, Lembit, Karla) nimesi. Pandi kua võerapäräsi nao Sohvi, Lukina, Clara. Ühe laeva nimeks ollõ pandud isegi soovitav omadus – Võitlus. Järgmisel perioodil kestis edekohe naestõnimede kommõ, pandi nimesi kua piiblijärge – Eva, Adam, Isak, Aron. Viimasõ perioodi aegõs pandi laevõlõ ikka jõlusi naestõnimesi. Mõni pani laevalõ nimeks kua meestenime. Selle aegõs pandi siis sioksi nimesi: Mikk, Rein, Reedi, Mai, Juuni, Navigator, Clara.
Uõtamõ paelu ette kenädi nimevarianta!

Laevapuud ond kuõritud!

Uõelmata sellest, et laupa oli vesigarõst lendäv torm, tuli seltsi rahvas ning meite sõbrad Munalaiu sadama kuõerma siäl uõtavi laevapaelka. Selle kuu aaga olid puud paksu lumõ alla jään – ulkõs kaevati aga nämäd jälle lumõ alt vällä. Piäle pissikest vaheaega palava supi ning kohviga, kuõriti palgid ää ning pandi päikse iest ulualla. Nüid uõtamõ, et iä, mis egä päävägä õhuksõmaks muutub, merest päris ää kaoks ning lubaks praamil laevapuud  Kihnu puõlõ edekohe viiä, kus suaks nendegä edekohe toemõtama akata.

Meitele oli ette suurõks üllätusõks, et sõbrad Muhu Uesuseltsist olid meitele abi tuln – aitima nendele – saemõ ulkõs paelu rutõmini tüe tehtüd!

Õhta põrutasimõ eljukiga Kihnu Metsamaalõ, kus talbusõ õhta tantsupidu ning laul umiku valgõni käüs.

Kihnu Mere Selts tänäb kõiki, kissi tulid abi puid kuõerma ning õhta ennast Metsamaalõ kua platsi vedäsid!

Uadakõ piltä siit!

Lugõgõ kua mis muaesõmua mehed meite tantsupidust arvasid

Keväd!

Kihnumua piäl akkab keväd vägisi võemust võtma. Juba paistvad puadid lumõangõtõst vällä!

Foto: Reet Laos

Metsamaalõ tantsuõhtalõ !

Hei, Kihnu Mere Selts kutsub kõiki laupa 20.03.2010 õhta kellä seitsmeks Metsamaalõ tantsuõhtalõ. Päävä kuõrimõ Munalaidus oma laevapuud ää ning õhta lüeme selleks puhuks Kihnus Metsamaal tantsu. Suadamõ koos selle pitkä talvõ ää ning tantsimõ ulkõs keväde vällä 🙂 !

Foto: Kihnu Mere Selts

Uusi piltä kodulehel

Foto: Margit Kurvits

Uadakõ meite kodulehte, panimõ sjõnna üles piltä eelmine sui toimun laolu-ning tantsupeo tulõ viimise üritusõst Pärnus (27.06.2009).
Kihnu Mere Selts oli välles oma puadiga. Õhta viis meite mieste puaet kaldapiält tulõ jõe piäl uõtavalõ Ruhnu Karule, mis edekohe Talina puõlõ purjõtas.

Mere Marju tegi seltsigä intervjuu oma raadiosaatõssõ

Foto: Kihnu Mere Selts

Kihnlaste Mere Marju tegi Kihnu Mere Seltsigä intervjuu oma raadiosaatõssõ.
Riäksime seltsi luõmisõst, tehtüd asjõst, plaanõst ning viel ette paelust muust.
Kuulakõ kihnukielsi uudisi Vikerraadiost selle riede – 19.03.2010 kell 17.05. Saatõ kordus sama päävä õhta kell 24.00

Meitel oli naa paelu juttu aada, et ühesse saatõssõ mahuski ää, kindlast kuulakõ kua saatõ teist osa 26.03.2010.

Seltsi koosolõk…

Foto: Kihnu Mere Selts

Eelmise laupa tulid mereseltsi liikmed Pärnu kogo.
Saemõ jutulõ uutõ liikmetegä, arutasimõ ulkõs kevädisi ning suisi plaana ning edevõtmisi.
Meite järgmine edevõtminõ ondki 20. märtsil Munalaiu sadamas – siäl uõtavad meite laevapuud ää kuõermist ning katsumõ nämäd paramini oidma sätti – ikka sõniks kui Kihnu vahet praamid liikma suavad.

Fotod