Laevaliikluse peatamine

Veeteede Ameti pressiteade:
Veeteede Amet peatab ajutiselt laevaliikluse Väinameres ja Kihnu väinas
Veeteede Ameti korraldusel peatatakse alates 28. jaanuari kella 00.00-st ajutiselt laevaliiklus alljärgnevates piirkondades Maanteameti taotluse alusel.

Väinameres Virtsu – Kuivastu laevateest põhja poole, Rohuküla- Heltermaa laevateest lõuna poole ja Sõru- Triigi laevateest ida poole jääval merealal.
Pinukse neeme ja Obholmenit (Vormsi kagurannikul) ühendava joone ning Rohuküla- Sviby laevatee vahelisel merealal.
Kihnu väinas Munalaid- Kihnu laevateest lääne poole jääval merealal.

Liikluse keelustamise eesmärgiks on vältida jääkatte lõhkumist laevade poolt, kuna mainitud aladel planeerib Maanteamet sellel talvel sobivate jäätingimuste korral avada jäätee.

Navigatsioon sai läbi…

Navigatsioon Kihnu laevaliinil on lõppenud:
Kihnu Veeteed teatab:
Seoses jää tekkega lōpetab reisiparvlaev Amalie navigatsiooni Kihnu-Munalaid laevaliinil 19.01.2014 peale väljumist Munalaiust kl 14.30. Ōhtuseid väljumisi kl 16.15 Kihnust ning kl 17.45 Munalaiust ei toimu.

Ilusaid pilte sadamast – Evi Lepa fotod

“Kyne”

Kirjutasimõ kohalikku ajalehte “Kyne” oma eredämätest etketest meite “Jõnnuaastal.” Jagamõ sedä siis teitegä kua. Piäiesmärgiks oli ise selle aasta jooksul targõmaks suaja, sedä me kua saemõ.

Kihnu Jõnnu, meite suarõ kõegõ kuulsama metskaptõni sündümisest sai minevasta 165 aastat kaudu. Meie, Kihnu Mere Selts, otsustasimõ, et Jõnnu auks ei põlõ paelu pühendä oma aastasõd tegemised just tämäle. Võtsimõ omalõ suurõ välläkutsõ. Tüegä akkasimõ pihta juba eelmise aasta talvõ, kui läbi sai käüdüd ulk maesõmua muuseuma, et otsi Jõnnu tegemiste kohta uut infot juurõ. Algusõs tundus, et Jõnn ond ikka naa kuulus ning tämäst ond juba kõik kõikõl tiädä, et mis siäl ikka enäm uuri ning otsi. Meite õnnõks oli asi aga oopis vastapidi ning talisõd tüeretked olid meitele eriti viljakad ning meitel oli sedä suurõm iämiel edekohe tegutsõda. Sioksi uvitavasi asju Jõnnu tegemistest kogonõs talvõga naa paelu, et keväde “Tiemend ää” talbusõpäävä saimõ juba terve näitusõ jõujaama vällä panna. Kas teie ikka tiäte, kudas ond Jõnnuga siotud kunaginõ kuulus laevaomanik August Teng ning praegunõ Tõstamaa vallavanõm või kontradmiral Johan Pitka? Ning kissi oli Peedu Maali? Kõik meite suisõd külälised said jõujaamõs nied asjad ning kua paelu muud uvitavat tiädä.
Egä aasta augustikuu viimse laupa tähistäväd Läänemere iärsed rahvad Muenastulõdõ üed, kus tulõtaksõ omalõ ning testele miele, et meri, mis meiti egäst küljest ümbritseb, ond meitele ette olulinõ. Mõtõldaksõ kua rohkõm nende meremieste piäle, kedäst enäm meite siäs põlõmtõ. Kihnu Mere Selts ond ette tänulik preester Viktor Ivaskile, kissi meite kutsõl viis läbi Muenastulõdõ üe umiku surnuaidõs Jõnnu aua piäl mälestustienistusõ. Terve päävä olid jõujaama uksõd külälistele lahti – sai kuulata meremieste jutta, uadata Jõnnu näitust ning “Metskapteni” filmi.
Tuhandõd lõkkõd süüdätässe Muenastulõdõ üel kell 21.30, just sel aal võtsid kua “Tuulõlõõtsutajad” üles kihnu meremieste laulu “Mia märtsikuus läen merele” ning meite lõkõ sai süüdätüd. Võimsalt kõlava laulu, lõkkõpragina ning lõkkõvalgusõ suatõl sai egä kohalõtulnu olla natukõ aega oma mõtõtõga. Kuulus laevaomanik P. Kõmmus ond jutustan, et kui nämäd akkasid talvõ Jõnnu ning tämä vennägä Riiast laeva piält koo puõlõ tulõma, siis ikka tehti ju mõnõs kõrtsus piätüsi. Siäl tõmmati siis pill vällä ning tants läks lahti ning väsimus kontõst kadus. Meie kua ei suass jõlma tansuta ühti sedä Muenastulõdõ üed kaudu suata. Riägitässe ju kua, et Jõnn oli omal aal isegi polka tansu Taanimualt Kihnu tuõn.
Sügüsepuõlõ käüsime ää kua Ruõtsiküläs Jõnnu kodokohtõs ning koostües Kihnu Muuseumiga puhastasimõ mälestuskivi ning selle ümbrusõ, sasi oli natukõ lastud kääst ää minnä.
Novembrikuus sai lisaks Jõnnu 165. sünniaastapääväle kua 100 aastad sellest pääväst, kui Jõnn oma viimse laevaga “Rock-City” merepõhja vaos. Muuseumis toimus 19. novembril Jõnnulõ pühendet mälestuspää, kust kua meie osa võtsimõ. Olimõ kutsn kua selleks pääväks maesõmualt külalisi, aga nagu sada aastad tahakohe, kui “Rock-City” põhja läks oli torm, siis oli torm kua nüüd sie pää ning laevad suaski Munalaiu puõlõ liikma. Külälisõd jäid tormavangi ning Munalaiu sadamas uõtasid Kihnu jõudmist kua meite trükilõhnalisõd laevandusteemalisõd vihikud, sasju plaansimõ selle päävä muuseumis esitledä.
Oma laevandusteemalisõs vihikus “Laevaehitus ja kivivedu” sasi on Kihnu Mere Seltsi esimene välläannõ sarjast Kihnu laevandus, tieme juttu kivilaevõ toemõtamistõst kuni nende iilgeaegõ lõpuni, uuri suab kua Kihnu purjõlaevõ nimekirja.
Vihiku välläandmisõks olõmõ erinevätest muuseumitõst matõrjali kogon juba mjõtu aastad, plaanimõ kindlast vällä anda kua järgnevi vihikusi – ikka jaopäräst.
Meite mielest oli ette iä mõtõ pühendä oma tegemised aasta lõikõs Kihnu Jõnnulõ, tämä ond ju meite laevandusõ suurkuju! Ning kui lugõda viel tollõaegsõtõ meremieste arvamusi Jõnnust, siis kõik mienutavad tedä aenult iä sõnaga. Uõelmata sellest, et Jõnn oli arimata mies ning pärit sioksõ pisikse suarõ piält, võeti tämä suurtõ laevaomanikõ ning kaptõnitõ kampa ning koheldi tedä kui võrdsõt miest.
Oma Jõnnuaastat vällä kuulutõs oli piäiesmärgiks ise targõmaks suaja ning avasta uusi ning senitiädmätä asju Jõnnu elust. Nüüd, kus aasta kaudu, võib tüegä rahu olla, saemõ ise ette paelu uusi asju tiädä ning jagasimõ oma tiädmisi kua rahvalõ, kissi asjast uvitõt olid.
2013.aasta oli Kihnu Mere Seltsile üks tegus aasta – õepsimõ ise, andsimõ oma tiädmisi edekohe, uõlitsõsimõ laevameistrite audõ iest surnuaidõs, korraldasimõ Kihnu Jõnnust riäkvä näitusõ ning andsimõ vällä oma esimese vihiku!
Kavatsõmõ sama mõtõt selle aasta kua jätkätä! Ning nagu Jõnn ütles, et merd mitte tohe karta, vaid merele piäb muiatõs vasta minema, siis muigab meri kua teitele vasta! Katsumõnd siis sedäsi tehä!

Fotod