Äpe Alil külas…

Äpe Ali noorena - poiss, kes istub poomil.

Raino, Janno, Aiki, Mari ja Helga käisid hiljuti Rootsis külas 84-aastasel kihnlasel Äpe Alil, kes elab seal alates 1944-ndast aastast, kui ta paadiga Kihnust saksa sõjaväe eest Rootsi põgenes. Vanahärra mäletab endisaegseid sündmusi väga hästi ning rääkiski külalistele endisaegsest elust Kihnus, oma merereisidest jaelust. Ali teab peast veel mitmeid vanu laule, mida vähesed enam mäletavad ning õhtud möödusid laulu ja pillimängu saatel. Raino uuris rohkem ka kivilaevade, kiviveopaatide ja kiviveo kohta. Äpe peres oli omal koguni kaks kivilaeva – üks neist – pooleteistsüllane “Reedi” – on olemas ka mitmel pildil. “Reedi” sai hukka, kui ta Pärnust tellisekoormaga Kihnu minnes kivi otsa sõitis. “Reedi” kohta oli ta koos reedipoistega teinud omal ajal koguni laulu:
Hei, Reedipoiss, laula, tal alati on rõõmus meel ei muret, ei kurbdust ta pole tundnud veel….

Rohkem juttu külaskäigust:

http://kihnu-poisid.blogspot.com/2010/10/rootsimaad-kaemas.htm

 

Ajalookjõld merepõhjast

Kuarõtüküd Mihkel Türgi muttõst

Kihnu kaluri, Mihkel Türgi, muttõssõ oli kuu algusõs jään puaer lavatükkü. Algusõs oli mehele tuska küll tein, et jälle üks vesiao kraam lõhub püüsed ää. Mies oli aga akkan ligemält asja uurma ning leüdn, et tegu ond entse purjulaeva vraki tükkegä.
Sie laevavraekk puhkab Sigatsuaru sadamast vällä sõitõs mõnõ meetri sügävusõl. Mihkel oli varandusõ koo ää tuõn ning jõlusast mererohost puhtaks kruaepn ning uluall ää kuõevatan.
Mihkel riäkis, et tämä mäletamise järge läin siälkohtõs põhja üks Nurmiku rahvalõ kuulun lae. Selle laeva lõhkn talvõ iä ää. Meie riäksime teste vanõmatõ inimestega kua, aga kiegi ju enäm mäletämte sioksi asju. Ette uvitav olõks tiädä küll, mis nime siis sie ukkasuan lae kandis.

 

 

 

 

1935. aasta „Pärnu Päevalehest“ leüdsime artikli kihnlastõ kivilaeva „Mika“ kohta. Sie lae läks siälsamas kuõsis 27.septembril põhja. Laeva kamandu oli purjõka Sigatsuaru alla reidile jätn, ise tuldud lodjaga mualõ, tahetud Kihnust provianti juurõ võtta. Selle aa siss, mjõllas mehed kodo olid, kiern jõlm ette valjuks käde ää ning tapn laeva merepõhja. Mehed suass enäm laeva piästmä kuamtõ, allõs järgmise päävä, kui jõlm vagavaks jäi, suadi koos tõukõritõga laeva juurõ. Koksiladung lossitud ümber teese alusõ piäle ning sie läks Pärnu puõlõ, aga lae jäi merepõhja. Kas nied Mihkel Türgi leütüd laevatüküd on purjulaeva „Mika“ omad – meie ei tiä.
Meite õnnõks, usaldas Mihkel leütüd laevtüküd mereselsile. Tõemõ nad jõlusast jõujaama ää, kus juba ies uõtamõs talvõ Rohuküläst ää tuõdud kivilaeva kuarõtüküd. Tulgõ ning astkõ jõujaamast läbi, suatõ nendele pilgu piäle eitä!

“Jõnn” aitas Abrukalõ oivalist sadamat ehitä

Parvlae “Jõnn” ond tükk aega Kihnu kai iärest kadun oln. Uadatõs järgnevät videot, siis suamõ aimu, mioksõ tüegä tämä akkama ond suan. Oli ju vappõr “Jõnn” sie, kissi kõik sadamaehitämiseks tarisolõva matõrjali sjõnna suarõ piäle vädäs!
Puari päävä päräst ond “Jõnn” kodo tahakohe ning asõndab “Amaliet” kui sie Pärnus dokkis ond.
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=36202

Sangõvana lodi

Puadimeistrid tüehoos

Iljaaegu kingiti selsile kunagisõ Sangõvana, Joakim Alliku, lodi koos masti ning purjuga.
Sie puaet ond ette vana ning päävi näin – osad lavad ond juba irvakil ning välles seestes oli tämä kua läbi vettin. Pidime tedä ettevaatlikult liigutama. Nüüd oli tämä mõnda aega suan ruumis kuiva ning kannatas juba liiguta ning püerätä.
Tegemist ond ette uvitava kujuga puadiga ning tundub kua iäde sõeduomadustõga olõvat, sietõttu ond plaan selle järge uus lusskuutõr tehä. Pühäpää alustaski Raino vana puadi mõõtmist ning papri piäle mahajoonistamist, et siis varssi uiõ ehitämisegä algust tehä!

Noored külas

Noored tantsuhoos

Laupäeval käis meil jõujaamas külas terve hulk noori, kes olid tulnud Pärnu Lahe Partnerluskogu piirkonnaülesesse õppelaagrisse Kihnu.Laagri raames tulid nad tutvuma ka Jõujaama ning Mere Seltsi tegemistega.Tutvustasime neile oma seltsi, selle tegevust ja rääksime ka veidi kivilaevade ajaloost ning peagi ehitatavast laevast.
Peale juturääkimist pani Reet seltsi pillile hääle sisse ning võeti noortega läbi mitmed kihnu tantsud ja laulud.
Poisid omakorda aitasid teha ka ettevalmistusi lappaja sissetoomiseks – paigutasid tali õigesse paika ning aitasid sisse tassida ümarprussid, millel paati veeretada.

Lappaja akkab lippama

Nädälivahetusõ tõemõ jõujaama sisse ää oma lappaja, mis sui maja kõrvõs välles seisis ning kiersime tämäl põhja ülespuõlõ.
Põhja üleuadatõs leüdsime, et puaet põlõgi ullus seisus – vällävahetamsit tahtvasi laudu ond, aga ullu põlõ kedägi.
Esimese tüepäävä lõpuks võtsimõ tal raudtalla alt ää ning puhastasimõ puõl puati pigist ning paikõst.
Selle lappaja saemõ omalõ keväde, alustusõks tõemõ ta siis jõujaama juurõ, võtsimõ laidrid vällä ning puhastasimõ sodist puhtaks.
Mis plaanid meitel selle lappajaga edekohe ond ning kas tämä kua lippama akkab, sellest kuulõtõ niipiä pitkemält!

Vällämua merelt

Uhiuus kruiisilae proovisõedul

Rannametsa Vallolt saemõ kruiisilaeva pildi, sasja Vallo ond tein Turu juurõs, kus sie lae oli amõtis oma siädmete katsõtamisõga.
Viel üks pilt Rannametsa Vallolt. Pildi piäl Saksamua sõjalae. Sie pidi olõma varustuslae “Franfurt”. Foto üles võetud Turus, tol momendil oln Soomes Saaristos sõjaõppusõd. Isegi Eesti oln oma kolmõ laevaga siäl välles.

Saõjale õppusõl

Praegu aga sõitõ Vallo Väserviku puõlõ, ollõ ette vali jõlm ning laeva kiirusõks 5 sõlmõ kõegõ rohkõm.

Pärnumua Väikemuuseumidõ Seltsing Jõujaamõs küläs

Pärnumual ond suurõnõn uvi vanavara kogomisõ ning säilitämise vasta. Sellegä siosõs ond tuln vajadus õppi, kudas kogotot uõlda, tiädä, kuskohtõs asuvad ning misasjaga tegelevad teesed vanavarakogodõ ning väikemuuseumidõ valdajad. Mõistagi ond ulkõs kua kasulik kogõmusi vaheta.Neidsamu üldidsi sihtä silmes pidades ond asutõt Pärnumua Väikemuuseumide Seltsing.
Seltsingus ond esindet Pärnu-Jaagupi kuõlimuuseum, Seljametsa muuseum, Kihnu muuseum, Koonga koolimuuseum, Saviaugu erakogu, Tori muusem, Pulli küla talumuuseum, Sindi linnamuuseum, Mart Liir aerkogu, Riisa küla muuseumituba, Häädemeeste muuseum, Naarismaa talumuuseum.
Täna astus osa muuseumidõ seltsingu rahvast kua jõujaamast läbi. Uuriti meite kogotod mereasju, piiluti näitust ning riäksime nendele kua seltsi tegemistest ning plaanõst.
Saemõ maesõmua rahvalt kiita, et sioksõ asja olõmõ ede võtn, sest nende kantis pidi merendusõga tegeleväsi inimesi ette vähä olõma. Sellest saemõ aga meie innustust juurõ, sest ikko ond ju torõ kiidusõnu kuulda.
Seltsingu rahvaga oli kampõs kua meitele suist tiädä-tuntud sukõlduja Kaido Kivi. Tämä oli vahepiälse aa jooksul meite piäle pidevält mõtlõn. Saemõ paelu uvitavasi fakta tiädä vanadõst kihnlastõst ning nende meresõitõst.
Seltsingu rahvas pakkus meitele, et meie võiks kua nendega ühinedä – romantilisõ rannatie projekt ond juba käümä lükätüd, miks siis mitte lõua projekt romantilinõ meretie?!
Plaanimõ egätahes koostüed arõnda – pakuti vällä, et niipiä võiks tehä ühe ühise välläsõedu Heinaste meremuuseumi. Sie küläskäik suaks kindlast uvitav meitele olõma, kuna Heinastes ju paelud kihnlasõd tarkusi omandan ning laevasõita ond sjõnna kua pidevält tehtüd!

Saaremaal, Muhumaal laevaehitust uurimas

Noor laevandushuviline

Nädalavahetusel käis seltsirahvas Saaremaal ja Muhumaal tutvumas sealsete paadiehitajatega. Külastasime Vätta Puidu töökoda, vaatasime seal parasjagu töös olevaid paate ning saime tarkusi puutööst paatide juures. Vastukaaluks puust paatide tegemisele külastasime ka Baltic Workboatsi laevatehast, kus ehitatakse alumiiniumist paate-laevu – lootsikaatrid, abikaatrid sadamatesse, piirivalve, politseilaevad…..Nägime nelja erinevas ehitusjärgus laeva ning 4 juba valmis laeva. Tegutsemisaja jooksul on seal tehases ehitatud üle 100 erineva aluse. Ööbisime Muhumaal Vanatoa turismitalus, kus peale õdusa ööbimise oli ka palju pillimängu ja tantsu – vahva eeskavaga esinesid saare rahvatantsijad.Pühapäeval tutvusime Muhu Uisukojaga kus ehitatakse ajaloolist Muhu Uisku. Laeva emapuu on maas, esimesed lauadki paigas, kaareshabloonid püsti. Järgmisel aastal peaks laeva kere juba valmis olema.
Aitäh kõigile kes meid vastu võtsid ja kes meile oma tegemistest rääkisid, aitäh Erkkile toreda vastuvõtu eest Vanatoal ja aitäh ka väga toredale bussijuhile!

Räämepüük ond hoos

Juba mjõtmõndat päävä ond mehed amõtis räämepüügigä. Praegu tulõb ette iäste rasvast sügüsest räime. Paeludõl ond entsed räämevõrgud viel allõs ning nendegä püüdäksegi!

Kõegõ param püügikoht pidi olõma Tibrikä madalal. Sie ond koht Kihnu lõunatippus puagi ligidäl. Juba entsel aal suadud siält kõegõ suurõmad ladungid.

Fotod