Rangia Cuneata – järjekordne võõrliik Pärnu lahes vol.2

Tähelepanelikumal uurimisel selgus et noori karpe on Pärnu randades tohutul hulgal. Neid on kerge ära tunda kumera, piimjasvalge koja järgi. Iseloomulikuks tunnuseks on karbipoolmete ühendusel (hingel) olev tume ümmargune lohk või täpp. See puudub teistel meie karbiliikidel.

Tohutu hulga noorte karpide esinemine annab lootust et varsti saame karpe grillida.

Piltidel Rangia Pärnu ranna tormiheites ja Rangia noored kojad.

Jüri Tenson

Rangia cuneata − järjekordne võõrliik Pärnu lahes.

25. märtsi 2015, kogudes Pärnu keskrannas mudakrabisid, leidsin kaks tundmatut karbikoda (vt. fotod).

Meenus et eelmisel sügisel olin ma samast kohast leidnud ka sarnaseid karpe, aga selle loo unustanud. Määrasin karbi Spisulaks, kuid saatsin siiski fotod ülevaatamiseks Eesti Mereinstituudi merebioloogile, Jonne Kottale. J. Kotta määras minu leiu samasse sugukonda kuuluvaks, küll aga Eestist seni veel mitte leitud võõrliigiks, Rangia cuneata’ks.

29. märtsil leidis Tumadu Kalev samast piirkonnast veel ühe Rangia karbipoolme. Ilmselt on neid seal rohkemgi, aga väikeste karpide määramine on keerukas, kuna neid võib kergesti segi ajada balti lamekarbi Macoma balthica’ga.

Meie  tulnukas on pärit Mehhiko lahe piirkonnast. Euroopas leiti Rangia’t esmakordselt Antverpeni sadamast 2005 aastal ja juba 2011. aastaks oli liik jõudnud Visla jõe suudmesse, kust ta tõenäoliselt leidis tee meie rannikumerre. Kuna ta on söödav ja kasvab meie karpidest tublisti suuremaks, siis võib temast kujuneda hea karbikasvatuse objekt. Veelgi enam, olles filtreerija, aitaks ta ka meie hägusevõitu lahe vee kvaliteeti parandada. Tulnukliigi leviku väljaselgitamiseks on palve mererannas jalutajaile − vaadake, ehk leiate umbes 2−3 cm läbimõõduga ennenägematult paksu kojaga merekarpe. Andke teada.

Jüri Tenson

Purjelaev “Linnu”

Fotol on Kihnu laevameister Enn Vahkel abikaasaga 1939. aastal purjelaev “Linnu” tekil.
Sellesama laeva ehitas Kihnu laevameister Enn Vahkel oma koduõues üksinda, tõstetöödel aitas teda vaid abikaasa Reet. See laev sai valmis 01.juulil 1940. aastal, mis oli ühtlasi viimane Kihnus ehitatud kahesüllane laev.
Kokku ehitas Enn Vahkel 69 laeva.
Foto: Eesti Meremuuseum

Anna hoogu Kihnu kivilaeva mudeli ehitamisele

Kihnu kivilaeva mudeli ehitus on nüüd Hooandjas – aita Sinagi sellele kaasa!

Alljärgnevalt veidi lähemalt, miks Sa võiksid seda teha.

Kihnu Mere Selts on tegutsenud juba aastast 2009, eesmärgiks Kihnu laevandusajaloo talletamine ja mereelu edendamine.Seltsi luues oli üks meie unistustest ehitada taas valmis üks Kihnu kivilaev. Nagu nimestki aru saada võib, oli tegemist kivide veoks kasutatava laevaga. Omal ajal mängisid kivilaevad Kihnu saare elus väga suurt rolli – kivide vedu oli pikka aega  kihnlaste üks peamisi sissetulekuallikaid ja kokku veeti puust kaljastega ligi 2,5 miljonit tonni kive. Kivide vedu oli karm töö – nagu kõik merega seonduvad tööd ikka. Kive ei laetud laevadele mitte kai pealt vaid laeva last korjati väikeste paatidega kokku merest – kuni 4 meetri sügavuselt, paatidega viidi kivid laeva juurde, lastiti ringi, niikaua, kuni laev oli peaaegu veega tasa. Kivid veeti Riiga, Pärnu, erinevatele sadamaehitustele. Kivilaevu oli palju, hiilgeaegadel oli neid 73 tükki. Palju laevu ja mehi sai ka kiviveol hukka – kui läks tormaks või juhtus midagi, siis kive täis laevaga oli raske midagi huku vastu ette võtta.

Kihnlaste kivilaevad olid veidi omamoodi – teistsugused kui hiidlaste halulaev või teised kaljased. Kivilaevade iseloomulikud omadused olid madal süvis, hea mahutavus, kiire käik – viimane tuli peale kerekuju ka ülepurjestatuse arvelt. Laevad olid tõesti kiired – näiteks tuli üks kivilaev purjede all Pärnust Kihnu sama   kiiresti kui praegu sama teed  sõitev praam.

Oleme seltsi toimetamise kestel tegelenud palju kivilaevade uurimisega – kuna koos II maailmasõjaga hävisid ka kõik veel sõitvad kivilaevad ja et vanasti ei pandud paljut kirja, siis oleme palju uurinud arhiive, otsinud inimeste käest ja muuseumitest jooniseid, resse, fotosid, oleme uurinud vanu ajalehti, kirjandust. Andsime eelmisel aastal välja ka raamatu “Laevaehitus ja kivivedu”.

Kuigi meil on kogu aeg olnud suur soov ise üks kivilaev valmis ehitada, siis oleme algusest peale võtnud sihiks koguda ja talletada niipalju kivilaevade kohta kui võimalik – kui meil ka laeva ehitamine endal ei õnnestu, siis vähemalt on ajaloo jaoks kõik talletatud.

Korraldades tuluõhtuid, üritusi ja müües meeneid, andes välja raamatuid, kogusime niipalju raha, et saime kogutud info põhjal lasta Enn Metsaril kivilaeva projekti paberile panna. Laeva projektdokumentatsiooni  originaalid deponeerisime Kihnu Muuseumi.

Miks me siis ikkagi mudelit teha tahame, mitte päris laeva?

Hea meelega ehitaksime ikka päris laeva, meil on osad palgidki metsast toodud ja ootel, paraku ei ole me veel nii palju raha suutnud kokku koguda, kui suure laeva jaoks vaja läheks. Seepärast mõtlesimegi esialgu teha laeva autentse vähendatud mudeli – mitte lihtsalt laua peal seisva laevakuju, vaid autentse mudeli. Kõik laeva osad oleksid nii nagu suurel laeval, kogu ehituse dokumenteeriksime, selle põhjal saaksime sisuliselt kivilaeva ehitamise õpiku koos näidetega. Nii saaksime ajaloo tarvis kirja niipalju kivilaevade kohta kui võimalik ja samas kergendaks see suure laeva ehitust, kui ühel ilusal päeval raha leiame.

Me ei tegele vaid kivilaevaga, vaid seltsil on päris suur laevastik, meil on tehtud kaks kirkkovenet, milledega ise sõidame ja rahvast sõidutame, meil on hulk vanu ajaloolisi Kihnu paate Sangevana lodjast kuni kakuam-paadini, milliseid me samuti dokumenteerime ja jõudumööda putitame.

Eelmine aasta alustasime ka vabatahtliku merepäästega – 7 inimest on läbinud kursused ja saanud tänaseks merepäästja tunnistuse, hetkel tegeleme varustuse hankimisega ja sõiduvahendi ehitamisega. Päästepaadiks ehitame üht traditsioonilist Kihnu lappajat oma paadikogust – katsime kere plastikuga, paigaldasime uue ja võimsama mootori, käigukasti. Jäänud on veel viimistlustööd.

Olles mittetulundusühing, on meie rahalised võimalused üsnagi piiratud. Oleme saanud palju abi ja toetust Kihnuga seotud inimestelt või neilt kellele meri ja laevad on südamelähedased.

Kui ka Sina tunned, et tahaksid aidata kaasa Kihnu laevandusajaloo säilitamisele, siis….

Anna Hoogu siit!

 

 

Fotod