Teatritükk Kihnu laevamehest

30. jaanuaril esietendub Eesti Draamateatris P. Pedajasõ lavastõt rühmätüe “Hirmus Veretöö Läänemerel”.
Lavatükk riägib Jaan Umbi piinamisõst 1887. aasta purjulae “Johannes” pardal.
Mieleeitele viidud laevamies ei mõestass enäm ennäst teesiti kaitsta, kui leüä maha kogo purjulaeva mieskond.
Tõotab tulla ette uvitav ning tegudõrohkõ lavatükk.
Saladuskattõ all võemõ üteldä, et kihnu kiele siädmisel, oli kua mereselts lavastajalõ nõuga abiks.
Piäle esietendust tieme kindlast kua sii pitkemält juttu teatrielämusõst ning jagamõ omi muljõsi.
Sõniks, aga lugõgõ Kihnu Kultuuri Instituudi puõlt välläantud raamatut “Veretöö Läänemerel”, et etendusõ aaks, olõks tiädmistepagas juba tagataskust võtta.

Tiel Mehhiko


Mäese Rünno jagas meitele pildi oma merereesust. Eele suan nämäd Inglise kanalist läbi ning nüüd põrutatõ täie ooga Mehhiko puõlõ. Merepiäl ollõ 12 kraadi sooja ning vööris üpäte esimesed delfiinid!

Kihnu Rahvamuusikud Peterburis

 

01.-03. detsember toimus Peterburis Ambassadori hotellis “Balti Kohtumine”. Kogo olid tuln ärimehed Eestist, Lätist, Leedust ning Venemualt.
Kihnalsõd olid kutsutud Eesti Saatkonna puõlt kua kohtumisõlõ – meite ülesandõks oli mieleolumuusikat tehä. Kihnu rahvamuusikutõ kampõs olid kuõli pilliõpõtajad ning nende õpilasõd, kissi juba kolm aastat ond Kihnu Kultuuriruumi iestvõtmisõl suan pillimängu arjuta.
Mängsime läbi kõik oma lood, sasjad meitel iäste selgeks õpitud olid. Rahvas võttis rahvamuusika ette torõdast vasta ning mjõtmõd ärimehed jagasid meitele oma kontakta, et järgmise korra nendele kua mängmä tulla.Eriti suurt uudishimu tekitäs asjaolu, et suurõmal osal pillimieste pillikohvritõl oli kaunistusõks Kihnu Mere Seltsi embleem – uuriti siis meite kääst, sasi sie mereselts ond? Ning egä meie olõss kitsid kuamtõ oma seltsi kiitmest ning tutvustamõst!
Meitegä koos astsid õhtasõl banketil üles kua Hirvo Surva juhatatav poestõkoor ning tšellistide kvartett ” C-Jam”.
Saemõ kua Peterburis ümberkaodu luusi – oli torõ küll!

Fotod