MTÜ Kihnu Mere Selts loodi 2009 aasta kevadel Kihnu saart ning väina puudutava merealase informatsiooni (paadi- ja laevaehitus, kalapüük, merekeskkond) kogumiseks ning talletamiseks, samuti traditsiooniliste käsitööoskuste taaselustamiseks ja edasiandmiseks.
Täna osalesime Ojakol Pärnumaa mereplaneeringu töökoosolekul väikesadamate teemal. Planeeringu kohta saab lähemalt lugeda siit:http://parnumeri.hendrikson.ee/
Tänasesse programmi kuulus ka Liu väikesadama ja OÜ Liu Paat külastus. Siit mõned fotod.
Kõigile lugemiseks ajalehe “Postimees” artikkel aastast 1936. Mõistmaks paremini kihnlaste laevanduse hiilgeaegu ja merepärandit.
Kihnu laevanduse viimased päevad
Välisvete asemel künnavad kihnlased pisikeste kivilaevadega sisevett. Kihnlaste tulevik – kalandus.
Need ajad, mil kihnlaste laevad käisid kaugetel maadel ja meredel ning kihnlaste kui laevnike kuulsus ulatus õigegi kaugele, on möödas ja ajalooks muutumas. Sest kihnlaste kuulus laevandus seisab oma lõpu eel, elab nii ütelda viimaseid päevi, kuna uus Kihnu saare elanike tulevik ehitatakse kalandusele.
Möödunud levandusaegne hiilgus on läbi ja praegu seistakse kuulsa Kihnu laevanduse varemeil. Õieti on need varemedki pisikeseks jäänud, kuna see koosneb kümmekonnast kivilaevast ja viiest suuremast purjekast. Esimesed annavad kokku 150 brutto reg. tonni, teised 250 brutto reg. tonni. Allesjäänud kihnlaste suurem laev “Rein” sõidab üksinda välisvetes, kuna “Alide”, “Manni”, “Neptun” ja “Mika” ajavad läbi kehvade teenistusoludega Eesti rannavetes. Kihnlased on olude sunnil sunnitud oma laevandust likvideerima.
Kihnlaste laevad on vanad purjekad, millised ei suuda võistelda mootor- ja aurulaevadega. Need laevad rakendatakse juba kevadel kiviveo teenistusse ning kivivedu kestab hilissügiseni. Kive veetakse Kihnu rannast ja ka mujalt, peamiselt Pärnu. Omal ajal teenisid Kihnu kivilaevad Riigagi kiviveoga. Riias on küllalt Kihnu kividest sillutatud tänavaid.
Kivilaevad teenivad keskmiselt 50 krooni nädalas. Kolme mehe kohta pole see suine töö sugugi kerge ja tasuv.
Ja paistab, et saatuski on selle poolt, et Kihnus kalandusele siirdutakse. Kui varem meri Kihnu ümber oli võrdlemisi kalavaene, siis ei saa nüüd nuriseda kala väheuse üle. Kalaparved on kogu Kihnu piiranud, eriti mis puutub väärtuslikku eksportkalasse. Päris kenakest sissetulekut annab kihnlastele ka kevadine hülgepüük.
Nagu saatuse trotsiks ehitatakse praegu aga Kihnu saarele sadamat, mida mitmed-mitmed põlved asjata unistasid. Kihnu lõpule lähenev laevandus kannatas selle all ja pidi sadamata läbi ajama – tõusev ja eesseisev kalandus aga saab ajakohase randumisvõimaluse ning kihnlane on sellegi üle rõõmus ja õnnelik.
Alloleval fotol on Kihnu kivilaevastik Pärnu muulide vahel 1920. aastal.
Kihnu Mere Selts on ka Eesti Ajalooliste Laevade Seltsi liige. Andres, Ago ja Reet osalesid täna EALS-i üldkoosolekul Tallinnas.
EALS-i tegevuse peamiseks eesmärgiks on kaitsta ajalooliste laevade säilimist kui rahvusliku merekultuuri pärandi aardeid. Samuti on seltsi eesmärgiks hoida, edendada ja propageerida meresõitu ja merekultuuri, taastada üldsuse huvi mere vastu. Eesmärgiks on ka tõsta noorte huvi meremehe kutse vastu ja tekitada huvi meresõiduajaloo ja laevaehituse vastu.
Klubiõhtul pajatas “Kajsamoori” kapten Herkki Haldre enda merereisist, kuidas ta jättis selja taha 7000 meremiili Uus-Meremaalt Uruguaisse üle Lõunaookeani ja ümber kurikuulsa Kap Hoorni 100-aastase kahvelkuunariga Tecla (Holland).
Tänasest õhtust jäi kõlama ka tore mõttetera, mis ütleb, et iga laev on uhke, mille üle sa ise uhke oled!
